No muidugi on nüüd kõik vihased.

Poliitikud selle pärast, kuidas ülisalajane memo ajalehte lekkis (”Salamemo: Eesti on kaotamas Ida-Virumaad”, Eesti Ekspress, 14.9.2016) ja mida nüüd Ida-Viru venelased Eesti valitsusest arvavad. Venemaast rääkimata.

Loomulikult on vihased Ida-Viru venelased – et mida need Eesti valitsejad jälle õhutavad ja miks nad rahu armastavatest eestivenelastest järjekordset sõjatonti maalivad.

Aga mina ei ole vihane. Pigem väsinult parastav.

No mida siis Ilmar Raag valesti kirjutas?

Seda, et Ida-Virumaa venestub jätkuvalt, vaatamata igasugu lõimumiskavadele ja maakondlikele majandusprogrammidele? Et sisuliselt oleme seda maakonda kaotamas? Et Kirde-Eestis elab 60 000 inimest, kes võimaliku konflikti korral jälgivad toimuvat kõrvalt, ja ootavad, kes peale jääb?

Et massiline töökohtade koondamine võib lõppeda rahutustega?

Eesti on piisavalt väike ja kompaktne riik, et 200 kilomeetri taga toimuvat ka Toompealt näha, iseasi, kas seda üldse näha tahetakse.

Ma soovitaks samasuguse memo koostada ka Lasnamäe kohta, sest kui Ida-Viru on ikkagi noortest tühjaks jooksmas ja mäsumeelsuse kraad muutub aastatega üha lahjemaks, siis Lasnamäe venelased on piiriäärsetest tüki maad vihasemad ja hakkajamad. Tervitusi pronksiöö aegadest!

Mida selle kõigega peale hakata, on samuti Raagi memos täpselt välja toodud. Ei midagi uut ja põrutavat. Sellega on tegelnud kõik riigid, kel piiriäärsed alad käest libisema on hakanud. Märksõnad: jõuline kohalolek, raha ja kaasamine.

On vaja aastast aastasse pingutada, jagada vastutust, suhelda ja maksta, nii et silmad sinised. Piirialade kindlustamine on kulukas, nõuab tihti poliitiliselt ebapopulaarsete otsuste langetamist ja kohati isegi eneseohverdust.

Mis jutt see on, et Ida-Virumaale ei saa eestlane elama ja töötama tulla, kuna seal on kole ja palju venelasi. Ah ei, vabandust! Tegelikult kõlas see niimoodi: „Sisekaitseakadeemia ületoomisega Ida-Virumaale langeb õppekvaliteet.”

Kui eestlased niimoodi arvavad, miks siis Ida-Viru venelane peaks eestlastest paremini mõtlema?

Me pole viimase 25 aasta jooksul suutnud lahendada põhimõttelist probleemi, kuidas elada koos vähemusrahvusega, kes peab end suurrahvuseks. Rahvusega, kelle emamaa on siinsamas käeulatuses elamas rahvusimpeeriumi ärkamisaega.

Kuidas me sobitame kokku Vabadussõja ja 9. mai, NATO-lembuse ja Krimmi, Georgi lindid ja okupatsiooni? Me oleme erinevad, aga mingile kokkuleppele peame jõudma, et mitte pidevalt väriseda Ida-Virumaa saatuse pärast.

Lõpetuseks. Mul üks tuttav jättis kunagi valveta naaberlinnas asuva korteri, ja siis ühtäkki avastas, et sinna on tekkinud uus elanik, kes seda korterit omaks peab. Ja katsu sa teda sealt nüüd kohtuga välja saada.

Moraal – ära jäta omandit laokile, sest kui sina seal elada ei taha, võib selle keegi teine hõivata. Nii lihtne see ongi!

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.