Kõik Venemaa valimised – nii presidendi- kui ka parlamendivalimised – sarnanevad üksteisega. Presidendivalimistel võidab alati ametisolev president, parlamendivalimistel - peamine erakond.

"Ühtsele Venemaale tuleb 355, Kommunistlikule Parteile 40, Liberaaldemokraatlikule Parteile 25 ja parteile Uued Inimesed 20 saadikukohta," lausus keskvalimiskomisjoni esimees Ella Pamfilova.

Kunagi varem pole Ühtne Venemaa ega ka ükski teine erakond saanud Venemaa parlamendis nii palju kohti. Partei juht Dmitri Medvedev ei varjanud oma rõõmu selle üle.

"Viimastel päevadel on vastane teinud titaanlikke, kolossaalseid jõupingutusi, et valimistulemust rikkuda. Kuid nagu on õigesti öeldud, siis see ainult ühendas valijaid ja meie inimesi. See on ilmselt nende valimiste kõige olulisem tulemus," sõnas Medvedev.

Laupäeva öösel vastu pühapäeva ründas Ukraina Venemaad rohkem kui tuhande drooni ja raketiga. Moskva linnapea Sergei Sobjanini sõnul tulistati Moskva kohal alla üle 450 sihtmärgi. Sellest hoolimata õnnestus Ukraina sõjaväel tabada Moskvas asuvat naftatöötlemistehast ja Moskva oblastis asuvat soojuselektrijaama. Kuid Venemaa valimissüsteemi ei näi miski kõigutavat.

"Meie kodanikud põhimõtteliselt ei tundnud ühtegi ohtu, millega pidime selle kampaania ajal kokku puutuma. Lugematud DDoS-rünnakud, enneolematu küberagressiooni eskalatsioon ja kõik muu, millega silmitsi seisime," ütles Pamfilova.

Pamfilova eksib siiski väites, et valijad ei tundnud midagi.

"Läksin valimisjaoskonda ja ei saanud hääletada. Tõrge oli. Panin passi vastu lugejat ja süsteem näitas, et olen juba hääletanud. Kirjutasin avalduse, kuid ma ei tea, kelle poolt ma siis lõpuks hääletasin," lausus Moskva valija Daniil.

Mida nende valimiste kohta üldse teada saame?

"Me ei tea, kui palju inimesi kellegi poolt hääletas, sest need valimised on täielikult võltsitud. Elektroonilist hääletamist ei kontrolli põhimõtteliselt mitte keegi. See tähendab, et arvutis nuppe vajutades saab lihtsalt muuta hääletanute arvu ja määrata, milliste erakondade poolt nad justkui hääletasid," ütles politoloog Ivan Preobraženski.

Preobraženski nimetab neid valimisi "valimiste erioperatsiooniks". Esimest korda Venemaa ajaloos kustutati algselt valimistele lubatud erakond kümme päeva pärast registreerimist sedelilt. Sellise operatsiooni ohvriks langes erakond "Jabloko", mis läks valimistele loosungiga "Rahu ja vabaduse eest".

"Võimude ühe tiiva ehk niinimetatud poliittehnoloogide, Kremli administraatorite - kelle hulgas on peamiselt presidendi administratsiooni juhtkond koos Sergei Kirijenkoga, kes vastutasid seni sisepoliitika eest - ja FSB vahel oli üsna tõsine võitlus. Selle aasta kevadest vastutab FSB niinimetatud valimiste julgeoleku, nende läbiviimise ja järelikult ka sisepoliitika eest," ütles Preobraženski.

Selles võitluses võitis FSB ja Jabloko eemaldati valimistelt.

"Valimised lõppesid sellega, et erakonna Jabloko registreering tühistati. Valimiste peamine teema oleks pidanud olema sõda, kui need oleksid olnud natukenegi ausad. Sõda aga ei olnud nende valimiste teema. Sisuliselt on selle arutamine keelatud," sõnas politoloog.

Kremlile lojaalsed politoloogid selgitavad, et sõjavastased loosungid pole venelaste seas populaarsed.

"On täiesti võimalik, et kui erakond oleks saanud osaleda, siis poleks nad edu saavutanud. Nende kahe-kolme protsendi karma oleks neid tabanud ka seekord," ütles Poliitilise Informatsiooni Keskuse direktor Aleksei Muhhin.

Kuid isegi kakas-kolm protsenti ei sobitu ametlikku Venemaa maailmapilti, leiab politoloog Fjodor Krašeninnikov.

"Sõjavastastel ei tohi olla mingit sümboolset ühendavat majakat. Sellist erakonda lihtsalt ei tohi olla, mille valimisprotsent näitaks, et ühiskonnas üldse on sõjavastaseid inimesi. Ei tohi ja kõik," lausus Krašeninnikov.

Krašeninnikov ei usu ka ulatuslikku mobilisatsiooni, mida Kreml võib pärast valimisi algatada.

"Ma ei taha kedagi solvata, aga minu arvates mõtles Volodõmõr Zelenski selle välja, et duumavalimistega seoses hakkab midagi toimuma – uus mobilisatsioon, läbirääkimiste alustamine või midagi muud. Aga mis siis tegelikult muutub? Duuma ei kuuluta mobilisatsiooni välja ja läbirääkimiste käik ei sõltu neist. See on sama, nagu oleks valitud uus NSV Liidu ülemnõukogu ja nad oleksid ühtäkki peatanud sõja Afganistanis. See on ju naeruväärne," ütles Krašeninnikov.

Analoogia nõukogude ajaga tuleb pähe ka tavalistele valijatele.

"Ma olen vanakooli inimene. Mäletate, et Nõukogude Liidu põhiseaduses oli artikkel 6, mis rääkis partei juhtivrollist? Täpselt samamoodi on ka meil – nagu Vladimir Vladimirovitš ütleb, siis nii ka kõik läheb. Saadikud toetavad kõike," ütles Sergei.