Täna, kui tangid kütust, mõtled lisaks Donad Trumpi, Hormuzi väina, Iraani ja Ukraina sõjale ka huthi mässuliste peale.

"Nad on jõudnud rannikualadele ja neil on tekkinud kontroll Bab el Mandebi üle, kust tankerid liiguvad Saudi Araabiast maailmameredele. See on lisaelement kogu selles laiemas kriisis, mis energiaturgudel ju toimub," ütles Lähis-Ida ekspert Peeter Raudsik.

1990-ndatel tekkinud huthide islamistliku ja poliitilise relvarühmituse eesmärgiks on likvideerida Saudi Araabia toetatud keskvalitsus Jeemenis ning haarata võim kogu riigis. Suures osas on see neil ka õnnestunud.

"Nende ametlik nimi on Anṣar Allah, mis tähendab jumala sulased. See on poliitilis-sõjaline rühmitus, mis on aastakümneid Jeemenis tegutsenud ja sealse keskvõimu vastu võidelnud ja pärast Araabia kevadet saavutanud märkimisväärse kontrolli Jeemenis. See huthi nimi tuleneb lihtsalt sellest, et Huthide perekond on see, kes seda rühmitust eest veab," rääkis Raudsik.

2011. aasta Araabia kevadega varises Jeemeni keskvalitsus kokku, huthid haarasid uusi alasid, kolm aastat hiljem ka pealinna Sanaa. See tõi kaasa kodusõja, keskvalitsus põgenes Saudi Araabiasse, 2022. aastal sõlmiti relvarahu ja keskvalitsus tegutseb Adenis. Huthid lasid Liibanonis tegutseval Hezbollah'l oma armee korralikult välja õpetada.

"Alguses mängis Hezbollah nende ümberkujundamisel olulist rolli. Vastasel juhul oleksid nad jäänud vaid korratuks relvarühmituseks, väikeseks salgaks mägedes. Hezbollah kujundas nad ümber nii struktuuri, koostoimimise kui ka hierarhia poolest, arendades nende sõjalist võimekust," ütles inimõigusorganisatsiooni Reprieve Lähis-Ida analüütik Baraa Shiban.

Tänast USA-Iraani sõda üritavad huthid ära kasutada lootuses, et koostöös Iraaniga suudetakse Saudi Araabiat piisavalt nõrgestada. Huthid on pannud Saudi Araabia mereblokaadi ning pihta on saanud ja seisma pandud ka saudide kriitilise tähtsusega Ida-Lääne naftajuhe. ÜRO ekspertide väitel on huthid ise tootmas nii rakette kui ka droone, ühtlasi on relvaembargost hoolimata aset leidnud laialdane relvade salakaubavedu.

Möödunud nädalal panid huthi mässuliste rünnakud Saudi Araabias korduvalt tööle õhuhäiresireenid ja seda ka pealinnas ning pihta sai rahvusvahelise lennujaama lähedal asuv kütusehoidla. Saudi Araabia väitel üritasid huthid rünnata ka Mekat, reedel kogunesid Sanaa tänavatele huthide toetajad, kes teatasid, et see on vale.

"Üks nende kõige vastikumaid laimukampaaniaid ja kõige kohutavamaid ja inetumaid valesid ja väljamõeldisi Jeemeni rahva ja selle relvajõudude kohta oli häbematu väide, nagu oleksime võtnud sihikule püha linna Meka," ütles huthide liider Abdul Malik al-Houthi.

Vastuseks andis Saudi Araabia huthimässulistele Jeemenis möödunud nädalal umbes 300 õhulööki.

Kas poleks õige hetk pidada huthidega läbirääkimisi?

"Praegu ei soovi huthid mingisugustesse läbirääkimistesse astuda. Initsiatiiv on nende käes. Nad tunnevad, et suudavad vallutada veelgi rohkem territooriumi ja nüüd on nende eesmärk liikuda kaugemale Jeemeni läänerannikust. Nad on muutunud julgemaks, neile meeldib rahvusvahelise kogukonna tähelepanu ja see, et neist räägitakse. Nad ründavad Saudi Araabiat ja jätkavad tugevate löökide andmist," ütles Baraa Shiban.

Kas nüüd, kui tuul on korralikult tiibades, ei või huthidest saada uus ISIS või al Qaeda?

"Huthi mässulised on oma olemuselt ikkagi keskendunud ainult Jeemenile ja nende usk ja ideoloogiline taust kuidagi ei viita sellele, et neil oleks mingi laiem globaalne ambitsioon," ütles Peeter Raudsik.

Kui aga tänase kriisi tulemusena olekski maailm sunnitud huthide võimu tunnustama, kas saaksime veel ühe Talibani juhitud Afganistani?

"Nad on Talibanist ikkagi palju leebemad, ka ühiskonna korralduse vaates, nad on palju pragmaatilisemad ja ka nende religioosne vaade tegelikult ei ole üldse nii dogmaatiline," ütles Raudsik veel.