Omavalitsused palkavad korda hoidma turvafirmad ({{commentsTotal}})

G4S
G4S Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Omavalitsused palkavad turvafirmasid, sest politseinikke pole väiksemates kohtades piisavalt näha, näiteks tegi Paldiski linn ja Paldiski ettevõtjate liit turvafirmaga G4S lepingu, mis tõi turvamehed ööpäev läbi linna tänavatele patrullima.

Eesti Päevaleht kirjutab, et Paldiski ei ole ainus, kuid kui palju turvafirmadelt julgeolekutunnet ostvaid valdasid-linnu praegu täpselt on, pole teada, kuid G4S-i portfellis on patrulllepinguid pisut üle kümne ja nende konkurentide käes ka mõned.

Eestis on veidi üle 200 omavalitsuse, mis tähendab, et ligi 10 protsenti neist on pidanud ühel või teisel põhjusel vajalikuks politsei pakutavale julgeolekule lisa osta.

Omavalitsusjuhid ei taha politsei kohta otsesõnu halba öelda, kuid nenditakse, et avaliku korra tagamiseks on oluline, et ametivõimu esindaja oleks rohkem nähtaval ning asi polegi selles, et politsei ei suuda kuritegusid uurida, kuid valdade ja väikelinnade juhid peavad oluliseks, et linnas (või vallas) sõidaks patrull, mis oleks kogu aeg nähtav, aitaks parki pikutama jäänud joodikud koju, ajaks laiali grafiti- ja/või purjutamisplaaniga noortekambad ning valvaks selle järele, et bussipeatuste klaasid jääks terveks.

G4S-i valvedivisjoni direktori Villu Õuna sõnul ostavad turvafirmalt patrullteenust jõukamad omavalitsused, kes soovivad panustada kogukonna lisaturvatundesse, kuid on ka erandeid.

"Mõnel pool võetakse meid ka selleks, et kord majja saada," ütles Õun ja tõi näiteks Keila linna, kus noortekambad tikkusid lauluväljakut lammutama.

Samas on selle juures üks oluline juriidiline nüanss - nimelt ei ole turvafirmadel tegelikult tavainimesest sugugi rohkem õigusi korrakaitsetööd teha. Juba 2008. aastal tõi õiguskantsler esile, et tegelikult ei tohi turvafirmad avalikku korda tagada, sest see on politsei töö.

Turvafirmade praegused patrullid toetuvad oma tegevuses lihtsalt igameheõigusele. "Patrullijad saavad üksnes rääkida ja veenda," tõdes Õun.

Samas küsib politseigi erafirmalt abi. "Kui politsei saab info, aga piirkonnas konstaablit pole, siis on juhtumeid, kus politsei võtab meiega ühendust. Nii toimib see näiteks Lihulas, kus politseist tuleb, ütleme, palgapäeva õhtul Haapsalust ehk 50 kilomeetri kauguselt kõne, et meie patrull läheks mõnd vägivaldset purjutajat korrale kutsuma,” ütles Õun.

Praegu on koostamisel uus seadus, mis praeguse plaani kohaselt annaks omavalitsuste palgatud turvafirmadele rohkem õigusi avaliku korra tagamiseks.

Toimetaja: Marek Kuul



SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: