Kehtiva süsteemi järgi jaguneb kõrgharidusõppesse minev raha ära kahe suurema komponendi vahel. Kõrgkoolid saavad 75 protsenti oma rahast tegevusnäitajate, nagu näiteks üliõpilaste ja õppekohtade arvu järgi. Ülejäänud 25-30 protsenti tuleb riiklikult oluliste ülesannete täitmise eest, vahendasid ERRi raadiouudised.

Haridus - ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Margus Haidaku sõnul ei taga praegu kehtiv mudel kõrgkoolide finantsstabiilsust. Rahastusmudelisse lisatud baasrahastus võiks Haidaku sõnul olukorda parandada.

"Baasrahastuse komponent peaks andma selle kindluse, et sa seda suurusjärku kujutad ette. See oleks 80 protsenti eelneva kolme aasta riigipoolse rahastuse keskmisena, mis nad saaksid oma põhitegevuste elluviimiseks," lausus Haidak.

Tartu ülikooli rektori Volli Kalmu sõnul on rahvusülikool muudatust toetanud, sest baasrahastuse sisse toomisega on selgemalt sõnastatud, miks ja kuidas üks või teine komponent hariduse juures raha saab. Samas tõdeb Kalm, et suuremate kõrgkoolide jaoks numbrilises mõttes midagi stabiilsemaks siiski ei muutu.

"See osa, mis uus seadus ütleb, et 80 protsenti on kogu aeg stabiilne, ütleb teistpidi seda, et tegelikult finantseerimine võib olla eelmisega võrreldes ainult 80 protsenti sellest, mis varasema kolme aasta keskmisena saad," märkis Kalm.

Teine suur muudatus puudutab tulemusnäitajate põhjal rahastamist. Kui 2012. aastal tõi riigikontrolli audit välja, et tulemusnäitajaid pole reaalsuses võimalik piisava kindlusega rakendada, siis nüüd plaanitakse näitajaid täpsustada ja konkreetsemalt kõrghariduse strateegiliste eesmärkidega siduda.

"Tänane ettepanek tulemusnäitajate kohta on selline, et näiteks võiksid sinna minna sellised näitajad nagu nominaalajaga lõpetajate osakaal, samuti tööturunäitajad - kui palju lõpetajatest on edukalt tööturule sisenenud, kui paljud on jätkanud järgmisel haridustasemel õpinguid, need võiksid siis olla selle tulemusnäitajate seadmise aluseks," pakkus Haidak.

Ehk kui baasrahastuse puhul lähtutakse eelmise kolme aasta rahastamismahust, siis ülejäänud 20 protsendi puhul ülikoolidevahelisest konkurentsist. See omakorda suurendab ebavõrdsust, sest keskpärasemad asutused saavad vähem ja silmapaistvamad asutused rohkem raha. Rektor Volli Kalm arvab aga, et samm on põhjendatud ja liigutakse õiges suunas.

"Kui osal ülikoolidel on väga hea tööhõivega või väga hea haridustasemega teaduspõhise haridusega lõpetajad, siis nad peavadki saama teistest ülikoolidest rohkem raha. Rõhk on pandud lõpetamise efektiivsusele, mitte suure hulga tudengite nii-öelda sisse ahmimisele," sõnas Kalm.