Selleks, et suured põlvkonnad, kes lähiaastatel keskkooli lõpetavad, saaksid koha ülikoolis, eraldab valitsus riigieelarvest kõrgkoolidele igal järgneval neljal aastal umbes 13 miljonit eurot. Selle kõrval aga väheneb neile lubatud tegevustoetuse kasv umbes üheksa miljoni ulatuses.

"See 13 miljonit on selles mõttes ikkagi silmamoondus, sest see reaalne lisaraha on natuke üle kolme miljoni. Mure selles mõttes lahendatud ei ole, et järgmisel kolmel aastal on meil tõesti hüppeliselt kasvanud põlvkonnad gümnaasiumilõpetanuid. Ja gümnaasiumilõpetanutele ei saa öelda, et võtke aeg maha ja oodake viis aastat ja tulge siis ülikooli," lausus Tartu ülikooli õppeprorektor Aune Valk.

Valk lisas, et tudengite arvu saab Tartu Ülikoolis lisaraha eest kasvatada 2027. aastal, kuid edasi läheb asi hapuks.

"Siin on mure ka selles, et üliõpilased ei õpi ainult üks aasta, vaid nad õpivad kolm, viis või kuus aastat sõltuvalt erialast," ütles Valk.

Haridusministeeriumi hinnangul peaks summa aga piisav olema, et kõik ülikooli vajadused katta.

"Selle summa sisse tegelikult on arvestatud see, et üliõpilased õpivad minimaalselt kolm aastat, kui me räägime bakalaureuse või rakenduskõrghariduse õppest. Arstid aga õpivad näiteks kuus aastat. See on arvestatud sinna sisse," lausus haridusministeeriumi kõrghariduse vanemnõunik Margus Haidak.

Kuid tegevustoetuse vähenemine on ministeeriumi hinnangul möödapääsmatu.

"Me tegelikult oleme kogu selle aja, kui viimasel neljal aastal riik märkimisväärselt kärpis, suutnud kõrghariduse tegevustoetust kasvatada. Siin lihtsalt tuleb see kärbe sisse võtta, et oleme siin solidaarsed kogu ühiskonnaga," sõnas Haidak.

Riigi siht on, et aastaks 2035 oleks kõrgharidusega ligi pooled täiskasvanud vanuses 25-34. Tallinna Tehnikaülikooli rektori Tiit Landi sõnul pole eesmärk saavutatav.

"Praeguse riigipoolse rahastuse võimekuse juures kindlasti mitte. Täna on meil see number 41 protsenti. See ei ole realistlik praeguse rahastusmudeli juures, mis tähendab seda, et me peaksime arutama läbi ka rahastusmudeli. Tehnikaülikooli vaates on magistriõppekavad, kus võiks võtta tasu," ütles Land.

Kuidas raha kõrgkoolide vahel jaotub ja millised erialad toetust saavad, selgub novembris.

"Põhiline prioriteet on seal suurema tööjõuvajadusega valdkonnad, mis tähendab, et me eelistame neid valdkondi, kus OSKA uuringute kohaselt on kõige suurem puudus. Aga kuna noored on huvitatud ka väljaspool suure tööjõuvajadusega valdkondi õppimast, siis ka sinna läheb osa lisarahast," lausus Haidak.