"Pealtnägija" uuris läbi ligi tuhat armuandmisjuhtumit
President Toomas Hendrik Ilves oli taasiseseisvusaja kõige kasinam armuandja, kelle otsusega pääses enne karistusaja ärakandmist vanglast 16 süüdimõistetut, Arnold Rüüti ametiajal ametiaja jooksul 28 inimesele ja Lennart Meri lausa 71.
"Pealtnägija" toimetajad töötasid läbi rohkem kui 950 juhtumit viimase kümne aasta jooksul ning avastasid mitmeid põnevaid juhtumeid, sealhulgas tuli ilmsiks, et kaks armusaanut läksid uuesti kuritegelikult teele.
Need kaks vahetasid pärast vabanemist oma nime, alustada puhtalt lehelt. Varguste eest vangi mõistetud Kristo Piirits sai pärast armu saamist uuesti karistada varguste ja kehalise väärkohtlemise eest. Ning endine lapskurjategija Andrei Jevdokimov sai küll armu, aga läinud suvel karistati taas narkoäri eest.
16 vangi seas, kes Ilvese ajal varem vabadusse pääsesid olid pooled naised, mida on palju, kuna vanglas on naisi vaid umbes viis protsenti. Protsessi osaliste sõnul on see juhus.
Riigikohtu esimehe ja armuandmiskomisjoni liige Priit Pikamäe ütles, et komisjoni ja presidendi silmis otsustamisel sugude vahel küll mingit vahet ei tehta. "Sood on võrdsed ka nende armuandmispalvete läbi vaatamistes suhtes."
"Pealtnägija" võttis kokku, et armusaanute seas on nii pensionäre kui emasid, kes olid perevägivalla ohvrid ja tapsid oma kiusaja. Aga on mitu narkoärikat, röövel, kes mõrvas ohvri tulise triikrauaga, ja militaarhuviline, kelle andis üles tema ema, kes viis keldrist leitud kilekoti pahaaimamatult politseisse ja see osutus lõhkematerjaliks.
Ilvese pressinõunik Toomas Sildam selgitas, et armu saab anda üksnes president ja ta teeb seda Eesti riigi nimel. "Armuandmine, tegelikult see nimi ütleb ju ära, sellest sõnast antakse armu. Ega sellega ei muudeta ühtegi tegu olematuks, inimest ei tunnistata õigeks. Talle antakse armu, on mingid väga isiklikud asjaolud, mis puhul seda tehakse ja ma arvan, et riigi poolt väga inimlik," täpsustas ta.
"See on justkui mingi täiendav ventiil ühiskonnas, mis võimaldab lahendada selliseid küsimusi, mida kohtumenetlus ei võimalda lahendada," lisas Pikamäe. "Esimene eeldus on see, et inimene on oma süüd tunnistanud, ta peab olema oma tegu kahetsenud ja väljendama, et kuritegu, mis ta toime pani oli õigusvastane ja lubamatu."
Alice Järvet pääses suurest trahvist
Üks armusaanutest, Alice Järvet tegeles üheksa aastat politseis korruptsiooni ja maksukuritegude uurimisega, kuid sattus 2008. aastal ise uurimise alla, sest tabati politsei salajasest andmebaasist Kairi info lekitamiselt. Järvet andis paari prostituudi kontaktid enda elukaaslasele Erki Korpile, kes juhtis toona laste turvakodu, kus samad neiud töötasid. Tegu oli ametiseisundi kuritarvitamisega ning endine komissar jäi pärast pikka kohtuprotsessi süüdi. Karistuseks määrati talle 10 000-eurone trahv.
"Mul oli valida, kas minna Euroopa kohtusse või teha armuandmispalve. Kuna see asi oli täpselt selline, et mul oli juba ka Aivar Pilvega kokku lepitud, Euroopa kohtusse pöördumise mõte oli selge, sest põhjust ja alust oleks olnud rohkem kui küllaga, aga ma mõtlesin, et ma veel proovin ja kui ma selle mõttetera oma peas kokku sidusin, et seda võin kasutada, ja mismoodi see minu jaoks välja mängib, et ma proovin selle ära ja äkki kõik ikka ei ole veel kadunud siin riigis.
Ma kirjutasin lihtsalt vabas vormis talle kirja ja mu mõned sõbrannad lugesid selle läbi, et oleks juriidiliselt korrektne või et oleks välja toodud kõik need sõnastused," rääkis Järvet "Pealtnägijale."
Järveti armuandmispalve rahuldati. "Ma tundsin, et vähemalt üks mees on terve mõistusega, saab aru, et see asi oli nii jabur," nentis Järvet.
Enneaegselt vabanenu ei tohi olla ohtlik
Endine armuandmiskomisjoni liige õiguskantsler Ülle Madise selgitas: "Riigipea on ka pannud need piirid väga selgelt paika, et see inimene ei tohi kujutada ohtu teistele inimestele ja varale, see on üks väga oluline eeltingimus ja muidugi vaadatakse ka paragrahve. Ma ei tea küll täpselt, mis olid president Meri ja president Rüütli suunised armuandmiskomisjonile, aga ma tean, mis need olid president Ilvese ajal. Ja ikka on teatud kuriteod, mille puhul ta ütleb, et ei maksa tema ette isegi selle ettepanekuga tulla, sest ta niikuinii armu ei anna. Ei tule kõne allagi."
Armuandmispalve saab esitada üks kord aastas. Loomulikult on kõige agaramad armupalujad eluaegsed vangid, kasvõi juba seepärast, et neil on kõige rohkem aega. Eestis on hetkel 41 eluaegset vangi, kellest kuulsaim on sarimõrvar, viielt inimeselt elu võtnud Juri Ustimenko. Tema küsis Ilveselt edutult vabadust kolm korda.
Ainult ühe korra allkirjastas president armuandmismääruse, viibides ise välismaal ning see juhtum on igat pidi erandlik. Eestis spionaažis süüdi mõistetud Aleksei Dressen vahetati sisuliselt üleöö Venemaal kinnipeetud Eston Kohveri vastu. Ilves allkirjastas riigireetur Dresseni armuandmise reedel, 25. septembril 2015 New Yorgis ja juba laupäeva hommikul toimus vangide vahetus Eesti-Vene piirisillal.