TÄISMAHUS: Soome turism kui Eesti majanduse alustala ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1477037818000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Soome turistide kohta on paljudel eestlastel oma arvamus, aga vähesed teavad, et Soome turism annab Eesti majandusse suurema panuse kui kogu põllumajandussektor. Siiski ei tunduta Eestis just liiga palju soomlastesse panustatavat, pidades nende siiatulekut justkui enesestmõistetavaks. ERRi ja Rahva Raamatu arutelude sarja teises osas räägiti Soome turismist ja turistidest.

Arutlesid turismiekspert ja väljaande The Baltic Guide pikaajaline vastutav toimetaja Mikko Savikko, Tartu ülikooli mobiilsusuuringute labori doktorant Laura Altin, Viru hotelli kommunikatsioonijuht Peep Ehasalu ning soomeeestlasest ajakirjanik Rain Kooli.

Noppeid vestlusest

Mikko Savikko

Kui kaoks soome turism, kaoks laias laastus 10 protsenti Eesti SKT-st. See on palju rohkem kui kogu põllumajandus. Maaeluministeeriumis on aga 300 ametnikku, kuid Soomes on Eesti riigi palgal ainult üks inimene turismi arendamas.

Täpseid andmeid Soome turismi kogumõju kohta ei ole olemas ja üks probleem on, et Eesti otsustajad ei ole sellest huvitatud.

Probleem ei ole isegi selles, et kui soome turism kaoks, vaid et kui natukene teeks, siis äkki oleks see kahekordne.

Oluline on teadvustada, et soomlased teavad Eestit turismiobjektina siiski väga vähe. Ainult 20 protsenti soomlastest käib siin aasta jooksul, 80 protsenti ei käi. See arvamus, et kõik soomlased on siin käinud, on vale.

Peep Ehasalu

Meie eeldused on üsna vildakad. Me eeldame, et see on see naaberrahvas – et kuulge, me isegi saame mingitest sõnadest aru – ja sellest eeldusest lähtuvalt hakkame me tegutsema.

1990. aastate alguses oleme me pidanud soomlasi hästi erinevatest, peaaegu üli-inimesteks, seejärel endaga hirmus sarnaseks. Tegelikult on mõlemad eeldused valed. Mentaalses mõttes oleme me näiteks lätlastega sarnasemad kui soomlastega.

Tuleb vaadata eestlaste otsa – kas me ise usume, et meil on midagi pakkuda?

Mujal maailmas räägitakse turismisektoris ammu hospitality’st, külalislahkusest, samal ajal kui meil käsitatakse turismiettevõtted ikka veel majutus- ja toitlustusettevõtetena. See on kuidagi nii tehniline, sööma ja magama.

Laura Altin

Mobiilsusuuringud osutavad, et soomlased jõuavad järjest rohkem ka Tallinnast välja: Pärnusse, Tartusse, Saaremaale jne, käiakse erinevatel üritustel. Enam ei ole nii, et lõviosa Soome turistidest jääb Tallinnasse pidama.

Mida lõunapoole, seda vähem jõutakse ja mida väiksem koht, seda vähem jõutakse.

Täismahus arutelu on võimalik vaadata artikliga liidetud salvestisest.

Toimetaja: Rain Kooli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: