Eesti Gazpromi-otsusest: rikkumisele peaks järgnema ka karistus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1477665260000 | amCalendar}}
Foto: Yegor Aleyev/TASS/Scanpix

Ajalehe Financial Times andmeil võib Euroopa Komisjon sõlmida Gazpromiga kokkuleppe, mille järgi pääseks Vene energiahiid pärast aastaid kestnud uurimist trahvist. Eesti konkurentsiameti ja majandusministeeriumi hinnangul oleks aga ebaõiglane, kui rikkumisele ei järgnekski karistust.

"Kui me räägime konkurentsiõiguse rikkumisest, siis on tegemist väga terava ja suure majandusvabaduse printsiipide rikkumisega ja kahtlemata peaks sellele järgnema mingisugune trahv," ütles konkurentsiameti juht Märt Ots ERR-ile.

"Ma ei peaks seda õigeks, kui asi lihtsalt ära lõpetatakse ja mingit sanktsiooni ei järgne," kinnitas Ots.

Majandusministeeriumi energeetika asekantsler Ando Leppiman leidis samuti, et kui rikkumine on toime pandud, peaks sellele järgnema sanktsioonid.

"Kui me vaatame seda, et mis moodi hindab Euroopa Komisjon ja nende konkurentsi peadirektoraat seda, kui erinevad liikmesriigid [rikuvad] /.../ konkurentsieelise saamiseks riigiabi andmise reegleid, /.../ ja selle eest tuleb maksta trahvi, siis tekib küsimus, miks me ei peaks nii käituma kolmandate riikide ja nende ettevõtete suhtes," rääkis Leppiman.

"Ilmselt oleks vägagi õiglane, kui sanktsioneeritaks ka neid [kolmandate riikide] ettevõtteid, kes on Euroopa Liidu siseturgu mõjutanud kehvemas suunas."

Põhimõtteline otsus

Ebaõige gaasihind puudutas Eestit, Lätit, Leedut, Poolat ja Bulgaariat.

Financial Timesi allikate andmetel võib Gazprom pääseda Ida-Euroopas konkurentsi piiramise ja oma domineeriva positsiooni ärakasutamise eest trahvist, kuid peab andma õiguslikult siduva lubaduse, et muudab edaspidi oma tegevusmeetodeid.

Samas on Financial Timesis kirjutatu praegu vaid lehe allikatele tuginev jutt ning mingit ametlikku otsust selles küsimuses tehtud pole. Eelmisel aastal kinnitas Euroopa Liidu konkurentsivolinik Margrethe Vestager kinnitanud, et kui "kahtlused leiavad kinnitust, tuleb Gazpromil oma tegude eest õiguslikult vastutada".

Uurimine on kestnud ligi viis aastat ning see on olnud üks põhimõttelisemaid vaidlusi, millega Euroopa Komisjon on pidanud tegelema. 2011. aasta septembris otsisid ametnikud läbi Gazpromi ja mõnede nende klientide kontorid. Financial Timesi hinnangul on selle otsuse puhul tegemist testiga, kas komisjon kaitseb Ida-Euroopa ja Balti riikide huve Vene gaasimonopoli vastu. 

Konkurentsiameti juht Märt Ots toonitas, et kokkuvõttes otsustab Gazpromi üle ikkagi Brüssel, mitte riigid. "Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraat tegutseb sõltumatult ning lõppkokkuvõttes on see ikkagi nende otsus, milline karistus määrata, kas karistust vähendada või siis jõuda mingi kokkuleppeni," ütles ta.

"Kuna tegemist on üle-euroopalise asjaga, siis vastavalt asutamislepingule lähevad kõik sellised üle-euroopalised konkurentsirikkumised Euroopa Liidu alla. See, kuidas nad selle asjaga edasi lähevad, on nende ultimatiivne otsus."

Müügipiirangud

Euroopa Komisjon on Gazpromile ette heitnud müügi piiramist kolmandatesse riikidesse. "Kui näiteks keegi ostis Leedust gaasi pikajaalise lepingu alusel ja tahtis seda gaasi Eestisse edasi müüa, siis tal oli see keelatud," meenutas Ots.

Täpsemalt olevat Gazprom kehtestanud mõne riigi hulgimüüjate ja mõnede tööstustarbijate tarnelepingutes territoriaalsed piirangud, mille hulka kuuluvad ekspordikeelud ja klauslid, millega nõutakse ostetud gaasi kasutamist konkreetsel territooriumil. Territoriaalsed piirangud võivad muu hulgas kaasa tuua kõrgema gaasihinna.

Otsa kinnitusel on praeguseks olukord Balti riikides täiesti teistsugune. Ta meenutas, et Gazpromil ei ole enam Eestis üldse vara. Osalsus Eesti Gaasis müüdi ära. Lisaks on Klaipeda terminali näol tekkinud juurde alternatiivne allikas gaasi ostmiseks.

"Gaasi ostmine ja müük toimub lepingu alusel. /.../ Gazpromilt ostab gaasi Eesti Gaas, kuid kui minu hinnangut küsida, siis ma ei näe ühtegi põhjust, miks Gazprom peaks Eestis müüma ainult ühele edasimüüjale. Minu hinnangul tekib Baltikumis börsiga analoogne olukord, kus Gazprom on üks müüjatest."

See, et olukord on praeguseks parem ning et Gazprom on edaspidi valmis reeglitest kinni pidama, ei muuda muidugi juba olnut. Kui rikkumised leiavad kinnitust ja sellele ei järgne karistust, on ilmselt pettunud mitmed riigid.

Üks häälekamaid on seni olnud Poola. Riigile kuuluv energiakontsern PGNiG teatas hiljuti, et kui karistust tõepoolest ei tulegi, on ettevõte valmis ka Euroopa Komisjoni vastu kohtusse pöörduma.

Eesti peaminister Taavi Rõivas ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Gazpromi tegevus ei ole ainult majanduslik ja Gazpromi igal sammul Euroopas on kindlasti ka oma poliitiline dimensioon. Küsimusele, kas ka Eesti võiks kaaluda kohtutee ettevõtmist, vastas valitsusjuht, et see on riiklike arutelude küsimus, kuid seni pole see teemana lauale jõudnud.

Millal Euroopa Komisjoni otsus tuleb, ei ole praegu veel teada, kuid mõningail andmeil peaksid asjad selgeks saama üsna varsti.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: