FT: Brüssel teatab peagi, et Gazprom pääseb trahvist ({{commentsTotal}})

Gazprom.
Gazprom. Autor/allikas: Sputnik/Scanpix

Ajalehe Financial Times andmetel teatab Brüssel peagi sellest, et Euroopa Liit on jõudnud Venemaa gaasikontserniga Gazprom kompromissile, mis puudutab väidetavat EL-i konkurentsireeglite rikkumist ehk oma monopoolse seisundi kuritarvitamist Kesk-Euroopa ja Balti riikide turgudel.

Samas on osa Venemaa riikliku gaasimonopoli klientidest EL-i liikmeid juba avaldanud kompromissi asjus hämmeldust ja rõhutavad, et sellisel viisil pääseb Gazprom oma senise tegevuse eest vastutuse võtmisest, märgib Financial Times.

Kokkulepe, mille Brüssel järgmisel nädalal teatavaks teeb, lõpetab seitse aastat kestnud juurdluse, mis puudutab Gazpromi ärivõtteid Bulgaarias, Tšehhi Vabariigis, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Ungaris ja Slovakkias ehk riikides, mis on Gazpromist väga sõltuvad.

Juurdlus keskendub Komisjoni väidetele, et Gazprom kasutas oma monopoolset seisundist ära selleks, et hinda põhjendamatult kõrgeks tõsta, et survestada kliente tegema investeeringuid gaasitaristusse ning et õõnestada liikmesriigi katseid alternatiivseid energiaallikaid leida.

Gazpromi gaasieksport Euroopasse kerkis eelmisel aastal rekordilise 193,3 miljardi kuupmeetrini ja see on umbes 40 protsenti kontinendi gaasiturust.

Anonüümseks jääda soovinud allikate sõnul tunnistab Gazprom kompromissleppega seda, et ettevõtte lepingutingimused liikmesriikidega on Euroopa Liidu jurisdiktsioonis.

Samuti on Gazprom lubanud kaotada piirangud maagaasi edasimüügile üle kogu Euroopa Liidu, austada klientide soove muuta maagaasi edasitoimetamise kohti, siduda hinnad idapoolsetes EL-i liikmesriikides hindadega Lääne-Euroopa sõlmjaamades ning võimaldada kiiremat ja sagedasemat hindade ümbervaatamist.

Järgmise kaheksa aasta jooksul saab Gazpromi karistada eelpool mainitud tingimuste rikkumise eest trahviga, mis võib ulatuda kümne protsendini aastakäibest.

Osa EL-i liikmesriike on aga pettunud, et Gazprom oma eelmiste tegude eest trahvi ei saa. Selle kompromissi leebus torkab eriti silma, kui võrrelda seda suurte trahvidega, mille Euroopa Liit on sarnastel konkurentsireegleid puudutavatel põhjustel määranud näiteks sellistele suurfirmadele nagu Google või Qualcomm, kes said trahvi vastavalt 2,4 miljardit ja 997 miljonit eurot.

Näiteks Leedu energiaministeeriumi hinnangul kaotasid sealsed kliendid Gazpromi üles kruvitud hindade tõttu umbes 1,5 miljardit eurot ja seetõttu peab Vilnius plaanitavat kompromissi ilmselgelt ebapiisavaks. "Me vajame töötavaid ja efektiivseid lahendusi, mitte lihtsalt sümboolseid otsuseid, et tagada gaasiturul õiglane ja läbipaistev konkurents," edastas leedu energiaministeerium.

Teise Gazpromist mõjutatud liikmesriigi diplomaat tunnistas, et kui Gazpromi ei karistata, ollakse tema kodumaal kindlasti pettunud. Samuti viitas ta juba varem esile kerkinud murele, et konkurentsireeglite rikkumist karistatakse EL-i erinevates osades erinevalt. "Kuigi me tegelikult ei taha kasutada ida ja lääne vahelist lõhet üheski vaidluses, siis selles küsimuses on seda tõesti näha. Juhtum on võimalus näidata, et me oleme kõik võrdsed," rõhutas ta.

Poola nafta- ja gaasiettevõtte PGNiG tegevjuhi Piotr Woźniaki hinnangul tuleb teha selgeks, et ettevõttega, mille eesmärgiks oli saavutada Kesk-Euroopa turul monopoolne seisund EL-i seadusi rikkudes või ignoreerides, ei tohi teha kompromisse.

Euroopa Komisjoni ametnike eesmärgiks oli mineviku tegudest mööda vaatamisel soov saavutada juriidiliselt siduv lahendus tuleviku jaoks.

Konkurentsivolinik Margrethe Vestager on varem rääkinud "tulevikku vaatavast lahendusest", mis keskenduks konkurentsi tagamisele gaasiturul, mitte aga niivõrd kunagiste tegude eest karistamisele.

"Ma ei saa aru, miks kõik räägivad trahvidest," ütles omakorda üks anonüümseks jääda soovinud Gazpromi ametnik. "Seadus oli selge - kõigepealt saab lahenduseks olla kokkulepe ja kõikide tulevaste probleemsete asjaolude elimineerimine. Trahve saab rakendada ainult siis, kui osapooled kokkuleppest kinni ei pea," väitis ta.

Gazpromi pressiesindaja Financial Timesile võimaliku kompromissi teemat kommenteerida ei soovinud. Samuti keeldus kommentaaridest ka Euroopa Komisjon.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: