Paljude arvates tuleb ülejäänud maailmal nüüd pingutada, et kasvuhoonegaaside emissiooni piirata, teised avaldasid lootust, et Trump muudab meelt ja peab kinni kohustustest, mille Ühendriigid on endale Pariisi leppega võtnud.

"Nüüd, kui valimiskampaania on läbi ja tegelikud juhtimiskohustused algavad, saab ta loodetavasti aru, et kliimamuutus ohustab tema rahvast ja kõiki teisi, kellel on USA-ga ühine meri, seal hulgas minu oma," ütles Marshalli saarte president Hilda Heine.

Väiksed saareriigid, kes kardavad maailmamere tõusu, on Pariisi leppe ja rahvusvaheliste emissioonikärbete suurimad toetajad.

Pariisi kliimaleppega, mis näeb ette kasvuhoonegaaside emissiooni piiramist, on liitunud üle 100 riigi, teiste hulgas USA.

"Ma olen kindel, et ülejäänud maailm jätkab tööd selle nimel," ütles Maroko kliimaläbirääkija Aziz Mekouar Marrakechi kõnelustel.

Paljud keskkonnakaitsjad ja teadlased ei ole aga kaugeltki sama kindlad.

President George W. Bushi võimu ajal keeldus USA administratsioon liitumast kliimaleppega, siis oli selleks veel 1997. aasta Kyoto protokoll. President Barack Obama tegi aga võitlusest kliimamuutusega prioriteedi ja tema roll oli Pariisi leppe saavutamises väga oluline.

Trump lubas mais, et tühistab Pariisi leppe, "päästab söetööstuse" ja lõpetab USA maksudollarite raiskamise kliimasoojenemise programmidele.