Mikser ei osanud öelda, kas ja kuidas mõjutab demokraatide võit USA vahevalimistel Eestit, küll aga on sellel suur mõju USA sisepoliitikale.

"President Trumpi tiivad saavad olema kindlasti väga märkimisväärselt kärbitud ja tema võime oma seadusandlikku agendat läbi kongressi suruda on sisuliselt olematu pärast seda, kui demokraadid on saavutanud kontrolli mõlema koja üle," ütles Mikser.

Kas see tähendab, et Trump asub senisest veelgi intensiivsemalt, agressiivsemalt ja prognoosimatumalt tegutsema välispoliitikas, näitab Mikseri sõnul aeg.

"Kõige akuutsemad hirmud ilmselt maailmas hetkel on seotud sellega, mida Trump võib teha lähikuudel Iraani suunal. On spekuleeritud võimalusega, et ta taasavab intensiivsema sõjategevuse faasi pärast vahevalimisi," sõnas Mikser.

Demokraatide suurem võim võib Mikseri sõnul tähendada erinevaid uurimisi Trumpi administratsiooni võtmeliikmete suunal, mis puudutab võimalikku korruptsiooni.

"Seda administratsiooni on peetud üheks läbi aegade korrumpeerunumaks ja kindlasti demokraadid võtavad nüüd pulkadeks lahti mõned markantsemad juhtumid ja tahavad tuua kongressi ette tunnistusi andma administratsiooni võtmeliikmed. On keeruline öelda, kas see võib viia ka tagandamiste või tagasiastumisteni," kommenteeris Mikser.

Mikser märkis, et näiteks presidendi tagandamine on üsna kõrge lävendiga toiming. "Demokraadid saavad küll senatis enamuse, aga mitte piisavalt, et näiteks presidenti süüdi mõista. Ja presidendi tagandamisprotseduuri ka õiguslik lävend on väga kõrge, see peab ikkagi sisaldama tõendatud väga tõsiseid ametivolituste ja põhiseaduslike normide rikkumisi. Nii et võib-olla ka demokraadid seda teed ei lähe," lausus Mikser.

Samas on tema sõnul selge, et presidendi vabadus oma administratsioonis muudatusi teha on tunduvalt väiksem, kui see oli enne vahevalimisi. "Senat on see, kes administratsiooni liikmed ametisse kinnitab. Nii et president Trumpil kindlasti ei ole lihtne läbida seda kadalippu, et saada endale meelepäraseid administratsiooni liikmeid või kõrgeid ametikandjaid ametisse nimetada olukorras, kus demokraatide käes on vähemalt 54 senaatorikohta 100-st," rääkis Mikser.

Üheks suureks vaidluskohaks demokraatide ja vabariiklaste vahel kujuneb eelarve.

"Eelarve osas on rahakotirauad on kongressi esindajatekoja käes. Esindajatekojas demokraadid saavad kõigi eelduste järgi märkimisväärselt suure enamuse, see saab olema tunduvalt kui loetud nädalad tagasi prognoositi. See kindlasti annab demokraatidele teatud võimalusi," ütles Mikser.

Samas on demokraatidel oma agendat presidendile peale suruda samuti keeruline, sest USA poliitika on paljudes valdkondades väga täitevvõimu ehk administratsiooni keskne.

"Trump on juba esimestel tundidel, ühest küljest öelnud, et kavatseb küll teha uue demokraatliku enamusega kongressis koostööd, aga teiselt poolt ähvardanud juba kõik algatused vetostada, mis tema agendaga ei sobi. Nii et mingit sujuvat koostööd kindlasti siin oodata ei ole," märkis Mikser.

Rääkides välispoliitika rõhuasetustest, tõi Mikser välja, et kongressi enamus on olnud Ukrainat toetav ka siis, kui enamus oli vabariiklaste käes, aga kuna administratsioonil on välispoliitika teostamisel suur jõud, ei oota ta suuri kannapöördeid ühes ega ka teises suunas.

Mikseri sõnul vaataks ta Ukraina teemast enam, mis toimub USA Lähis-Ida poliitikas. "Trump vahetult enne vahevalimisi tegi teatud ootamatuid avaldusi Ameerika Ühendriikide tulevase toetuse osas Iisraelile, kus ju ka olid teadupärast kõigest nädal tagasi valimised ja uut valitsuskoalitsiooni koosseisu ei ole veel hetkel teada. On spekuleeritud võimalusega, et ta võib avada uue sõjategevuse faasi Iraani suunal, mis samuti kindlasti raputab kogu maailma julgeolekut üsna põhjalikult. Ja mitte ainult julgeolekut, vaid kindlasti ka inimeste majanduslikku turvatunnet," lausus Mikser.

USA-s toimusid teisipäeval vahevalimised, mille tulemuste järgi kaotavad vabariiklased demokraatidele enamuse nii esindajatekojas kui ka senatis.