Paljudes erakoolides valitseb tuleviku ees jätkuvalt ebakindlus

Pooltel erakoolidel puudub teadmine, kes ja kuidas toetab neid rahaliselt pärast 2019. aastat, mil riik neid enam ei toeta.
Aastanumbri vahetus toob muudatusi erakoolide rahastamisse. Kui kuni uue aastani maksavad tegevuskulude toetust erakoolidele omavalitsused, siis alates järgmisest aastast osaleb vald või linn tegevuskulude katmises vabatahtlikult, vahendasid ERRi raadiouudised.
Haridus- ja teadusministeeriumi nõuniku Piret Sapi sõnul tähendab see, et alates 1. jaanuarist sõlmib ministeerium lepingu iga erakooli pidajaga ja annab tegevustoetuse erakooli pidajatele otse. "Toetuse määr sõltub sellest, kui suur on kohalikus omavalitsuses, kus eraüldhariduskool tegutseb, selle kohaliku omavalitsuste munitsipaalkoolide tegevuskulu keskmine," selgitas Sapp.
Kohaliku omavalitsuse keskmisest määrast toetab riik 75 protsenti kuni 2019. aasta lõpuni. See aga, mis alates 2020. aastast tegevuskulude rahalise toetamisega saab, on paljudele erakoolidele teadmata. Sapi sõnul peaks 2020. aastaks olema kõik omavalitsused sarnaselt Rakvere, Pärnu ja Tartuga välja töötanud põhimõtte, et kui neil on koolikohti vaja, siis nad toetavad neid sarnastel alustel nagu oma kohaliku omavalitsuse õpilaste kohti.
Kui eelmainitud omavalitused on öelnud, et nende koostöö ja toetus erakoolidega jätkub ka pärast riikliku rahastuse lõppu, siis pealinnas, kus asub 50 protsenti Eestis tegutsevatest erakoolidest, pole Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula sõnul arutatud, kas ja kuidas omavalitsus tulevikus erakoolidele raha jagab. Teadmatus muudab koolijuhid aga ebakindlaks.
Tallinna Sakala gümnaasiumi direktori Jekaterina Gridneva sõnul tuleks juba praegu linnaga sel teemal dialooge pidada.
"Meie omaltpoolt väga tahaksime dialooge, sest erakoolid, mis Tallinnas juba pikka aega tegutsevad, ei ole loodud eemärgiga, et ühel päeval töö rahapuuduse tõttu lõpetatakse. Igas koolis on kindel arv õppekohti, mis on majanduslikult mõttekad selleks, et kool saaks edasi tegutseda," ütles Gridneva.
Tema sõnul hakkab kool sellises olukorras, kahjuks küll lastevanemate rahakottide arvelt, mustemateks päevadeks raha koguma juba praegu.
"Me ei saa kolme aasta pärast kulude katteks lihtsalt järsult õppemaksu tõsta. Parem tõstame maksu praegu, samm-sammult nii, et see oleks lastevanematele majanduslikult võimalik ja vastuvõetav," nentis Sakala gümnaasiumi direktor.
Toimetaja: Karin Koppel