Liiklustrahvid hakkavad palgast sõltuma vaid raskete rikkumiste puhul ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Illustratuuvne foto.
Illustratuuvne foto. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Uue valitsuse koalitsioonilepe näeb ette, et raskemate liiklusrikkumiste puhul sõltuks trahvi suurus inimese sissetulekust - aastas puudutaks see umbes 3000 purjus peaga rooli istujat ja paarisadat kihutajat.

Trahvide sõltuvusse seadmist sissetulekutest on juba ammu oodatud ning kriminaalmenetluses kuritegude eest määratavate karistuste puhul on see süsteem kasutusel juba üle kümne aasta, vahendasid ERRi raadiouudised.

Vandeadvokaat Indrek Sirk peab sama süsteemi rakendamist suuremate liiklusrikkumiste korral mõistlikuks.

"Meie maksu- ja tolliamet on piisavalt andmeid kogunud, kriminaalmenetluses see täiesti toimib. Nii et selliste rikkumiste puhul, mida ei toimetata tänaval kiiresti, vaid koostatakse väärteoprotokoll ja arutatakse seda kuu aega hiljem politseijaoskonnas, on see täiesti võimalik ja ka põhjendatud," ütles Sirk.

Plaani järgi seatakse trahvid sõltuvusse sissetulekust ainult raskemate rikkumiste puhul nagu joobes juhtimine ja kiiruse ületamine rohkem kui 40 km/h. Selline kord puudutaks aastas umbes 3000 purjus peaga autorooli istunud inimest ja mõndsadat kihutajat.   

"Süsteemi teeb kalliks eelkõige see, kui kiiresti on võimalik andmeid kätte saada. Kui räägime neist karistustest, mis määratakse tänaval, mida on umbes 80 protsenti määratavatest karistustest, siis politseiautos võib olla üsna keeruline ja aeganõudev saada inimese eelmise aasta sissetulekuandmeid. Seevastu kabinetis on see võimalik," nentis vandeadvokaat.

"Meie tänane praktika, kus seda päevamäärade järgi ehk sissetulekust sõltuvat karistust kriminaalmenetluses määratakse, on selline, et 48 tunni jooksul arutatavad kriminaalasjad saavad väga lihtsasti maksuameti väljavõtte sinna juurde ja saab isiku sissetulekut arvestada," lisas ta. 

 

 

Väiksemate rikkumiste puhul oleks uue korra sisse seadmine liiga kulukas.

"Kui me aga räägime sellest politseiautos määratavast karistusest, siis seal on see märksa keerulisem ja see võiks pikendada aega, mis kulub ühe materjali menetlemiseks ja teinekord olla ka võimatu. See oleks ebamõistlik ressursiraiskamine," lausus Sirk.

Uues valitsuses siseministri kohale asuv Andres Anvelt vastas küsimusele, kuidas mõjub muudatus neile, kes oma sissetulekuid varjavad, ehk kas see võiks suurendada ümbrikupalgakiusatust ja ettevõtjal endale ametlikult vaid miinimumpalga maksmist, et selliste ärimeestega peab maksu- ja tolliamet tegelema niikuinii.

"Kindlasti on võimalus selliste karistuste eest pääseda selle kaudu, et mitte maksta makse, aga tuleb meeles pidada, et maksude mittemaksmine on täpselt samuti kriminaalkuritegu. Nad oma kasumi teenivadki selle pealt, et mitte täita ühiskonna reegleid. See seaduse olemasolu kindlasti nende käitumist mitte kuidagi ei mõjuta. Maksu- ja tolliamet on nende mittetäitjate arvu vähendanud aastast aastasse ja tulevikus jätkub see ka seal," sõnas Anvelt.

Ta ei osanud öelda, millal uus kord võiks kehtima hakata, aga ta arvas, et mitte enne 2018. aastat.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: