Eelnõu valmis: mida kõrgem sissetulek, seda suurem trahv ({{commentsTotal}})

Valitsuskoalitsiooni moodustamisel kokku lepitud põhimõte, et raskemate väärtegude puhul sõltuks trahvisumma sissetulekust, on eelnõuna nüüd valmis.

Trahvi suurus seotakse süüdlase sissetulekuga vaid teatud ohtlikumate väärtegude, nagu joobes juhtimine (grammis veres alkoholi 0,5-1,49 mg), korduv juhtimisõiguseta sõitmine ja suuremate kiiruseületamiste korral (+40km/h ja rohkem).

Justiitsministeerium märgib eelnõu seletuskirjas, et tulevikus võib sissetulekupõhise rahatrahviga karistatavate väärtegude ring laieneda.

Senine fikseeritud suurusel põhinev rahatrahvisüsteem mõjutab ministeeriumi hinnangul paratamatult erineva sissetulekuga isikuid erinevalt. Sarnastel asjaoludel teo toime pannud isikuid karistatakse samasuguses suuruses rahatrahviga.

Samas sõltub süüdlase individuaalne karistustundlikkus tema varalisest seisust ehk teisisõnu väljendub rahatrahvi mõju selle proportsioonis süüdlase sissetulekust.

Keskmiselt kolm korda suurem trahv

Statistikaameti veebilehel olevate andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk tänavu esimeses kvartalis 1153 eurot, mis teeb netosissetulekuks ligi 925 eurot.

Eelnõu kohaselt oleks sellisel juhul väärteotrahvi päevamääraks 12,3 eurot, mis on kehtivast neljaeurosest trahviühikust 3,075 korda suurem.

Eeldusel, et rikkumiste arv jääb samaks ning samaks jääks ka keskmine kohaldatav trahviühiku (edaspidi päevamäär) suurus, suureneks trahvisumma iga väärteokoosseisu puhul keskmiselt 3,075 korda. See tähendab, et keskmisest kõrgemat palka saavatel inimestel oleks kordaja veel suurem.

Täpne päevamäär arvutatakse välja nii, et aastasissetuleku netosumma (12 x netopalk) jagatakse 400ga (ja kui süüdlasel on näiteks üks alaealine laps, vähendatakse keskmist päevasissetulekut kümne protsendi võrra). Saadud tulemusest lahutatakse maha elamiseks hädavajalik summa, mis on seaduses 3,2 eurot. Väärtegude puhul jagatakse saadud päevamäär erinevalt kuritegudest veel kahega.

Kiirmenetluses väheneb trahv kolmandiku võrra

Eelnõuga sätestatakse, et kiirmenetluses kohaldatavat rahatrahvi vähendatakse karistuse mõistmisel või määramisel kolmandiku võrra.

Pikeneb ka trahvi tasumise aega, mida ministeerium põhjendab vajadusega leevendada vähem kindlustatud isikute olukorda ning samuti tasakaalustada sissetulekupõhise trahvi ja kõrgendatud ülemmääraga rahatrahviga kaasnevat mõju.

Nii leidis eelnõu väljatöötaja, et on mõistlik pikendada rahatrahvi tasumise tähtaega praeguselt 15 päevalt 45 päevani.

Sissetulekupõhiste trahvide kohaldamisega võib justiitsministeeriumi arvutusel kaasneda ligi 10 miljoni euro suurune rahatrahvide kogusumma kasv.

Eelnõu on planeeritud jõustuma 2018. aasta jaanuarist.

Toimetaja: Priit Luts



Rimšēvičs (vasakult teine) ja Pilštšikov tema kõrval 22. augustil 2010. Venemaal jahipeol.
"Läti panganduse eripära"

AP: Läti keskpanga juht nõudis pistist ja käis Putini liitlastega jahil"Läti panganduse eripära"

Uudisteagentuur Associated Press kirjutab, et Läti keskpanga president Ilmārs Rimšēvičs nõudis Norvik panga juhtidelt 100 000 eurot kuus, et pank saaks edukalt Läti turul tegutseda. Samuti tuleb artiklis esitatud väidete põhjal esile Rimšēvičsi võimalik seotus Venemaa suunalt organiseeritud rahapesuga, mis omakorda võib tähendada ka väljapressimisohtu Kremli eriteenustelt.

Maratonil kokku kukkunud professor Rein Ahas suri

Suri Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm

uudised
ALKO1000 alkoholipood Lätis Valkas Eesti piiri ääres.
Lisapealkiri

Ministeerium hindab alkoholiaktsiisi tegelikuks alalaekumiseks 23 miljonitLisapealkiri

Alkoholiaktsiisi mullusest 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus riigile tegelikult 2016. ja 2018. aastal enne aktsiisitõusu soetatud varude tõttu. Piirikaubandusest või tarbimise vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot, näitavad rahandusministeeriumi arvutused.

uudised
Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: