Alates 2009. aastast on Hiinas Facebooki pääsenud ainult privaatse võrgu kaudu, mis on välja töötatud nii, et kasutaja tegelik asukoht jääb varjatuks ning nii saab ta vältida kohalikke internetipiiranguid. Facebookil on 1,8 miljardit kasutajat ning ettevõte teeb suuri pingutusi, et olemasolevatelt turgudelt välja murda ja veelgi laieneda, vahendas BBC.

Facebooki asutaja Mark Zuckerberg kohtus hiljuti Hiina juhi Xi Jinpingiga, samuti on ta asunud õppima mandariini keelt.

Facebook eemaldab valitsuste palvel oma võrgustikust regulaarselt sisu. Protsess on üsna avalik, kuna aastaaruandes avaldatakse üksikasjalik info taotluste koguse ja laadi kohta. Hiina puhul erineks tarkvara selle poolest, et see võimaldaks kolmandatel osapooltel, näiteks Facebookiga koostööd tegeval Hiina ettevõttel vältida sõnumite ilmumist juba eos.

New York Times tsiteeris Facebooki praegusi ja endisi töötajaid, kes rõhutasid, et nii nagu paljud tarkvara osad, mille kallal tööd tehakse, ei pruugita neid kunagi kasutusele võtta.

Sotsiaalvõrgustik keeldus seda väidet kinnitamast või ümber lükkamast, kuid teatas, et üritab Hiinat mõista ja selle kohta rohkem teada saada. Facebooki pressiesindaja sõnul ei ole veel otsustatud, millist lähenemist Hiinas kasutada.

Veebiprivaatsuse eest võitlev Electronic Frontier Foundation (EFF) leiab, et Facebooki projekt kõlab väga häirivalt. "Kiitus Facebooki töötajaile, kes sellele New York Timesi tähelepanu juhtisid," ütles EFFi globaalse poliitika analüütik Eva Galperin. "On hea teada, et seal töötab veel ka põhimõtetega inimesi".

Hiinas tsenseeritavate teemade hulk on ääretu. Kõige kuulsam näide on see, et Tiananmeni väljakut puudutava otsingu tulemused ei viita kuidagi 1989. aasta veresaunale.

Galperini sõnul tähendaks tsenseerimistarkvara kasutamine Hiinas, et Facebook müüks oma põhimõtted turule ligipääsu eest maha. "Sellel oleks inimõigustele tohutu mõju," nentis ta.