Filloni kampaaniabrošüüri kaardil on Saksamaa endiselt kaheks jagatud
Venemaa president Vladimir Putin kiitis kolmapäeval Prantsuse paremtsentristide presidendikandidaadiks pürgivat François Filloni kui "suurepärast professionaali", kuid Saksamaal tabas endist Prantsuse peaministrit hoopis pilgetelaine, kirjutavad The Local ja prantsuskeelne Huffington Post.
Põhjuseks oli see, et Filloni kampaaniabrošüüri 59. leheküljel kujutatud Euroopa kaardil oli Saksamaa jagatud Lääne- ja Ida-Saksamaaks nagu Külma sõja päevil ning Inglismaad ja Šotimaad eraldas riigipiir.
"Midagi on viltu," teatas uudistekanal N24. Ajaleht Die Welt pidas kujundusäpardust "piinlikuks veaks" ning Neue Presse nentis, et "Filloni valimisprogrammis on koht Saksa Demokraatlikule Vabariigile endiselt olemas".
Saksa sotsiaalmeedias visati äparduse üle samuti palju nalja ja tõdeti, et "Putinile valmistab see kindlasti rõõmu".
Samas väärib äramärkimist, et Filloni kampaaniabrošüüri kaardil oli Balti riikidel õnnestunud iseseisvus säilitada ning Krimmi poolsaart näidati endiselt Ukraina osana.
Map in Fillon's programme: East Germany still exists and Scotland is independent.
— Aurélia Bardon (@aurelia_bardon) November 22, 2016
Oops. https://t.co/ZpV3ndaXBe
Ominöse Karte: Der peinliche Fehler im Programm des François Fillon https://t.co/8tOYNnMmso pic.twitter.com/g1NosjQSuE
— WELT (@welt) November 23, 2016
Pühapäeval leiab aset eelvalimiste teine voor, favoriidiks on Fillon
Prantsusmaa vabariiklaste ehk peamise paremtsentristliku erakonna (Les Républicains ehk LR) eelvalimistel sai endine peaminister Fillon 44 protsenti, samuti endine peaminister Alain Juppé 28 protsenti ja ekspresident Nicolas Sarkozy 21 protsenti häältest. Prantsuse paremtsentristide presidendikandidaat selgub pühapäeval peetavas teises voorus, kus vastamisi lähevad Fillon (62) ja Juppé (71). Filloni edu peeti üllatavaks, sest analüütikud ja arvamusküsitlused prognoosisid esikohta Juppé'le ning tema teise vooru tõenäoliseks vastaseks peeti pigem Sarkozy'd.
Sarkozy teatas oma loobumiskõnes, et toetab teises voorus Fillon'i. See tähendab aga seda, et Fillloni võiduvõimalused on nüüd küllaltki suured.
Esialgsetel andmetel andis esimeses voorus hääle umbes neli miljonit inimest. Sarkozy kehvale tulemusele aitas kaasa asjaolu, et parempoolsed pidasid sel korral esimesed USA-stiilis eelvalimised, milles said osaleda parteisse mitte kuuluvad valijad.
Osalejad pidid maksma kahe eurose osalustasu ning allkirjastama avalduse, milles kinnitasid, et järgivad "tsentristide ja parempoolsete vaateid". Hääletusel osales hulgaliselt vasakpoolseid, kes väidetavalt soovisid blokeerida ekspresident Sarkozy kandidatuuri.
Vabariiklaste presidendikandidaati peetakse valitsevate sotsialistide ebapopulaarsuse tõttu kindlaks teise vooru pääsejaks aprillis ja mais peetavatel presidendivalimistel.
Prantsusmaa peamise paremtsentristliku erakonna (Les Républicains ehk LR) eelvalimistel sai endine peaminister Fillon 44 protsenti, samuti endine peaminister Alain Juppé 28 protsenti ja ekspresident Nicolas Sarkozy 21 protsenti häältest. Prantsuse paremtsentristide presidendikandidaat selgub pühapäeval peetavas teises voorus, kus vastamisi lähevad Fillon (62) ja Juppé (71). Filloni edu peeti üllatavaks, sest analüütikud ja arvamusküsitlused prognoosisid esikohta Juppé'le ning tema teise vooru tõenäoliseks vastaseks peeti pigem Sarkozy'd.
Valimiskampaania ajal on palju tähelepanu pälvinud ekspeaminister Filloni head suhted oma kunagise kolleegi Putiniga. Ajal, mil mõlemad olid peaministrid, saadi väidetavalt väga hästi läbi ning hiljem on tema välispoliitiste seisukohtade puhul torganud silma tema järjekindel Venemaa seisukohtade õigustamine. Ning see on ka teema, mille puhul Fillon erineb oma tavapärast paremtsentristlikku poliitikat esindavast vastasest Juppé'st. Viimane ütles neljapäeval toimunud viimase teledebati ajal isegi seda, et need on Prantsusmaal esimesed presidendivalimised, kus "Vene president valib oma kandidaadi".
Analüütikute hinnangul tooks olukord, kus Fillon saab paremtsentristide presidendikandidaadiks, seega tõenäoliselt kaasa selle, et järgmise aasta presidendivalimiste lõppvoorus ongi kaks Kremli suhtes sõbralikku poliitikut - Fillon ja Le Pen.
Toimetaja: Laur Viirand