Video: Tšornobõli neljanda reaktori radioaktiivsed jäätmed kaeti hiidkaarega ({{commentsTotal}})

Ukraina avas teisipäeval maailma suurima metallist teisaldatava hiidkaare Tšornobõli tuumajaama neljanda reaktori ohutuse tagamiseks mitme põlvkonna vältel.

Metallkaart ehitati viis aastat ja see on 108 meetrit kõrge, kaalub 36 000 tonni ning läks maksma 2,1 miljardit eurot. Projekti pearahastaja oli Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD).

EBRD president Suma Chakrabarti ütles avalduses, et konstruktsioon sümboliseerib ühiseid pingutusi Tšernobõli ohutuksmuutmise nimel.

Kupli all peavad Tšernobõli neljanda reaktori radioaktiivsed jäänused säilima ohutuna 100 aastat.

Uus kaar asendab vana, kiiruga ehitatud betoonkupli, mis ei olnud turvaline ning kust oleks võinud välja lekkida radioaktiivseid jäätmeid. Lisaks lubab uus rajatis ka kompleksi osalist lammutamist tulevikus.

Kaar vajab ka lisanduvaid radiatsioonikontrolli seadmeid ning ka õhuventilatsiooni ja tuletõrjesüsteeme, mis alustavad tööd 2017. aasta lõpuks.

Tšornobõli 4. tuumareaktor plahvatas 26. aprillil 1986 ohutuskontrolli ajal. Plahvatuses hukkus kohapeal vähemalt 30 inimest, tuhanded surid hiljem kiiritustõppe ja muudesse haigustesse. Nõukogude Liidu võimud varjasid katastroofi nädalaid maailma eest.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
Autoralli MM

uudised
Raua 22

Ehitaja omavoli viib Kadriorus ajaloolise hoone lammutamiseni

Tallinnas Kadriorus Raua 22 asuvat miljööväärtuslikku hoonet ootab ees lammutamine, sest möödunud sügisel eemaldas hoonet laiendama ja rekonstrueerima pidanud osaühing Hestlandia lubatust märksa enam seinu ning nüüdseks on selgunud, et olemasolevat hoonet enam säilitada ei saa.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: