Uued sanktsioonid puudutavad muu hulgas Põhja-Korea kivisöeeksporti, mis on riigi üks olulisemaid sissetulekuallikaid. USA ametnike sõnul loodetakse sanktsioonidega jätta Põhja-Korea ilma 700 miljonist söetuludest, millega jääb oluliselt vähemaks raha tuuma- ja ballistiliste relvade väljatöötamiseks.

Hiina on Põhja-Korea peamine liitlane ja üks vähestest söeturgudest. Traditsiooniliselt on Hiina Põhja-Koread diplomaatiliselt kaitsnud, eelistades Kim Jong-ili režiimi selle kokkukukkumisele, kuid viimasel ajal on Pyongyangi trotslik käitumine hakanud ärritama ka Pekingit.

ÜRO resolutsioon nõuab, et Põhja-Korea hülgaks kõik tuumarelva- ja juba olemasolevad tuumaprogrammid.

USA ning teised vetoõiguslikud nõukogu liikmed - Venemaa, Hiina, Suurbritannia ja Prantsusmaa - arutasid võimalike sanktsioonide üle juba mitu kuud.

Põhja-Korea on korraldanud alates 2006. aastast viis tuumakatsetust ning ÜRO on kehtestanud vastuseks Pyongyangi tuuma- ja raketikatsetustele riigile mitu sanktsioonide paketti. Viimase ja seni võimsaima tuumakatsetuse korraldas Põhja-Korea 9. septembril.

Märtsis kehtestas ÜRO vastuseks stalinistliku riigi neljandale tuumakatsetusele jaanuaris ja järjestikustele raketikatsetustele Põhja-Koreale viimase 20 aasta karmimad sanktsioonid.