"Me ei toeta kava müüa kogu kompleks eraarendajatele, nagu soovitab Riigi Kinnisvara. Väga vähe on üksikasjalikku teavet, eriti restaureerimiskulude kohta, mistõttu müük võib kaasa tuua ettearvamatuid riske. Kogu arenduse rahaline mõttekus erainvestori jaoks on väga kahtlane ilma suure omakapitali või toetuse süstita," teatas muinsuskaitse selts, vahendades Europa Nostra ja teiste ekspertide raportit.

"Selle tingivad suured kulud ning madal tulupotentsiaal kultuuripärandi taastamisel, mis kaaluvad üles uute kasumlike multifunktsionaalsete ehitiste arendamise. Meid paneb muretsema, et mälestise restaureerimine võib jääda uute hoonete ehitamise varju, seda ei hakata õigeaegselt tegema või jäetakse hoopis tegemata. Patarei mõne osa müümisele erainvestorile ei olda vastu, kuid see peab toimuma riigi või selle esindaja range järelevalve all," seisab raportis.

Kui riik siiski soovib edasi minna Patarei müügiga, nagu soovib Riigi Kinnisvara, siis soovitavad raporti koostajad koostada finantsanalüüs võimaliku investori ärimudeli osas, müügieelselt läbi viia hädavajalikud parandustööd ning tagada erastamise professionaalne läbiviimine, tagades tulevikus Patarei säilimise.

Samas kui riik peaks otsustama käituda vastavalt raporti koostajate soovitusele ja otsustama ise objekti renoveerida hinnanguliselt 100 miljoni euro eest, siis soovitavad raporti koostajad teha põhjalik analüüs ja arengustrateegia. Lisaks soovitatakse läbi viia detailsed uuringud potentsiaalsete kasutajate osas, eeskätt muuseumide, näiteks Eesti sõjamuuseumi, hotellide, restoranide, kontorite, töö- ja õpikodade ning eluruumide osas nende huvi, võimekuse ja täpsete vajaduste hindamiseks.

Rahastust tuleks otsida raporti koostajate hinnangul erinevatest allikatest, sest see oleks tõenäoliselt kõige sobivam, ideaalis koos märkimisväärse toetusega Euroopa Liidust, mida toetaks ka Euroopa Investeerimispanga või mõne muu finantsinstitutsiooni laen ning täiendaks erasektori panus, teatud osa jääks kanda ka Eesti valitsusel.

Euroopa muinsuskaitseorganisatsioon Europa Nostra ja Euroopa Investeerimispanga Instituut avaldasid esmaspäeval raporti tegevusplaaniga, kuidas taastada ning arendada Patarei merekindlust Tallinnas, mis muinsuskaitse seltsi ettepanekul arvati 2016. aastal Euroopa seitsme enim ohus oleva mälestise hulka.

Tehniline kava ja finantsplaan koostati septembris toimunud neljapäevase töölähetuse põhjal, kui Europa Nostra ja Euroopa Investeerimispanga Instituudi eksperdid külastasid Patareid ning kohtusid Tallinnas toonase riigihalduse ministri Arto Aasa, kultuuriminister Indrek Saare, Tallinna abilinnapea Taavi Aasa ning mitmete kodanikuühenduste ja huvigruppidega.

1840. aastal ehitatud Patarei on Eesti suurim terviklikuna säilinud klassitsistlikus stiilis hoone. Patarei kajastab nii ajalooliselt kui kultuuriliselt Eesti 19. ja 20. sajandi ajalugu ning on mälestusmärk kümnetele tuhandetele poliitvangidele, keda Patarei vanglas nõukogude ja natsi okupatsioonide ajal kinni peeti.

Euroopa eksperdid esitasid täna #Patarei merekindluse kordategemiseks tegevusplaani: https://t.co/7JaGB7V09u pic.twitter.com/R5O2AyQofx

— Euroopa Komisjon Tln (@EuroopaKomisjon) December 12, 2016