Saksa politsei ametiühing: alles pärast Kölni ahistamislainet hakati politsei ridu täiendama ({{commentsTotal}})

Saksa politsei ametiühingu esindaja ütles "Aktuaalsele kaamerale", et praegu eeldatakse, et Berliini jõuluturule veokiga sõitnud ja tosin inimest tapnud terrorist tegutses üksi ja sellisel juhul on eriti keeruline taolisi rünnakuid ära hoida.

Ehkki Saksamaal on mustas nimekirjas paarsada isikut, niinimetatud "ohustajat", kes on politseile teadaolevalt kriisipiirkondades käinud ja tagasi pöördunud või omavad sidemeid islamiriigiga, on keeruline neid pidevalt jälgida.

Äärmuslasteks muutuvad ka isikud, kellel varem politseiga mingit pistmist polnud.

Saksa politsei ametiühingu esindaja Rüdiger Holecek ütles, et politsei ridu on hõrendanud koondamised ning alles pärast Kölni ahistamislainet hakati uusi ametnikke koolitama.

"Loomulikult on meil personaliprobleemid, sest viimastel aastatel on palju töökohti koondatud. Seetõttu oleme olukorras, kui politsei üle oma võimete piiri peab töötama. Aga suurim probleem on see, et interneti mõjul radikaliseerunud isikud on politseile varem teadmata," lausus Saksa politsei ametiühingu esindaja Rüdiger Holecek.

Pärast Kölni ahistamislainet on Saksamaa hakanud taas politsei ridu täiendama, kuid võtab aega, kuni uued jõud politseikooli lõpetavad. "Kõigis liidumaades võetakse uusi politseinikke tööle, aga nad on alles kolme aasta pärast koolituse läbinud," selgitas Holecek.

Eestis elav politoloog Florian Hartleb ütleb, et 2016. aasta on Euroopas terrorismi aasta ja see mõjutab oluliselt ka tulevikku.

"Nüüd tekib üleüldise kahtlustamise oht ja niikuinii valitseb Euroopas kultuuridevahelise sõja oht - migratsioonitaustaga moslemite seas on suurem valmisolek vägivallaks, nagu näitas 2016. aasta. Berliini rünnak meenutab Nizzat," rääkis Hartleb.

Toimetaja: Priit Luts



Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

err.ee 45. Tartu maratonil
Autoralli MM

uudised
Raua 22

Ehitaja omavoli viib Kadriorus ajaloolise hoone lammutamiseni

Tallinnas Kadriorus Raua 22 asuvat miljööväärtuslikku hoonet ootab ees lammutamine, sest möödunud sügisel eemaldas hoonet laiendama ja rekonstrueerima pidanud osaühing Hestlandia lubatust märksa enam seinu ning nüüdseks on selgunud, et olemasolevat hoonet enam säilitada ei saa.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: