Võrreldes näiteks USA-ga, kus on palju nii relvaga sooritatud tavakuritegusid kui ka massitulistamisi ning pidevalt käib tuline debatt tulirelvade teemal, on Saksamaal tulirelvadega sooritatud kuriteod pigem haruldased. Samas on aga relvad üha enam avaliku diskussiooni objektiks, kirjutab ajaleht Handelsblatt.

Vabalt müügis olevate isikuvastaste vahendite* müük on plahvatuslikult kasvanud ning avaldusi selliste vahendite soetamiseks on võimudele laekunud rekordilisel tasemel. Kui 2016. aasta jaanuaris oli relvaluba vaid 300 949 inimesel, siis 2017. aasta jooksul hankis sellise loa 557 560 inimest.

Relvamüüjad tunnistavad, et nõudlus kurjategijate tõrjumiseks mõeldud vahendite järele kasvas hüppeliselt pärast 2015. aasta novembri terrorirünnakuid Pariisis ning 2016. aasta saabumise ajal Kölni ja mitut teist linna tabanud seksuaalrünnakute lainet.

"Pärast 2015. aasta novembris Pariisis Bataclani kontserdisaalis toimunud terrorirünnakut voolas üle Saksamaa ebakindluse laine," nentis Saksamaa relvatootjate- ja müüjate assotsiatsiooni juht.

See näitab, et põhjus, miks sakslased üha rohkem relvastuvad, on seotud kahaneva turvatundega. Paljud inimesed tunnevad üha rohkem, et riigivõim ei suuda oma kodanikke piisavalt kaitsta ning seetõttu leiavad nad, et nad on sunnitud seda ülesannet ise täitma. Viimase aja kärped politseis on samuti seda meeleolu kasvatanud.

Osa näeb halvenenud julgeolekuolukorra põhjusena ka migrante, keda 2015. aasta rändekriisi ajal massiliselt riiki saabus. 2016. aastal kahtlustati kuritegudes 174 438 immigrandina määratletud inimest. Immigrantidena määratletakse selles statistikas nii varjupaigataotlejad, pagulased kui ka ebaseaduslikud sisserändajad. Võrreldes 2015. aastaga kasvas kuritegudes kahtlustatud immigrantide arv 52,7 protsenti. Ka siseminister Thomas de Maizière on öelnud, et see on teema, mida ei saa mingil viisil ilustada.

Osa eksperte on sellise käsitluse suhtes aga kriitilised. Kuigi relvanõudluse kasv näitab, et kodanike turvatunne on vähenenud, leiab kriminaalpolitseinike assotsiatsiooni juht André Schulz, et turvatunde vähenemise põhjuseks on eelkõige meedias ja sotsiaalmeedias levivad kallutatud või liialdatud uudised. Tema hinnangul pole selline hoiak ratsionaalselt põhjendatud ning ei peegelda objektiivset ohuhinnangut.

Kuigi relva omamist reguleerivad seadused on Saksamaal üsna ranged, pole näiteks mittetapva relva loa hankimine üldsegi keeruline. Taotleja peab olema vähemalt 18-aastane, ta ei tohi olla kuriteos süüdi mõistetud ega olla alkohoolik või uimastisõltlane. Samuti ei pääse taotlema inimesed, kellel on täheldatud psüühikahäireid.

Kui relvamüüjate esindaja Meinhard rõhutab, et kõiki selliseid taotlejaid kontrollitakse põhjalikult, siis näiteks Saksi-Anhalti liiduma siseminister Holger Stahlknecht nii veendunud ei ole. Eelkõige teeb talle muret see, et niisuguse relva omamine võib tekitada petlikku turvatunnet.

"Loomulikult, inimesed usuvad, et relvaluba hankides ostavad nad endale turvalisust. Paraku on see turvatunne petlik, sest need relvad võivad olukorda hoopis eskaleerida või neid võidakse lõpuks omaniku enda vastu kasutada," selgitas ta.

Tulirelva omamiseks vajalik luba antakse Saksa seaduste kohaselt üldjuhul kolmel põhjusel - laskesport, jahindus ja kollektsioneerimine/ekspertiis. Enesekaitseks päris tulirelva (ehk mitte gaasipüstoli, mille jaoks on samuti luba vaja) soetamist ja sellise relva kandmise luba pole tavakodanikele üldjuhul ette nähtud, kuid erandeid tehakse inimestele, kelle puhul on alust arvata kõrgendatud ohtu - näiteks erasektoris töötavad turvamehed või mingil moel ohustatud avaliku elu tegelased.