Külli Taro: kui piirid on paigas, tuleb tegeleda omavalitsuste ülesannetega ({{commentsTotal}})

Riigireformi radari ekspert, ühiskonnateadlane Külli Taro ütles, et riigikohtu otsus lõi olulise eelduse haldusreformiga edasi minemiseks, kuid see on alles algus, sest paika tuleb panna ka omavalitsuste ülesanded ja rahastamine.

Riigikohus ei rahuldanud 26 kohaliku omavalitsuse proteste haldusreformi asjus ning peab haldusreformi seadust põhiseadusvastaseks vaid ühinemiskulude ülempiiris.

"Nüüd on riigikohtu otsus, mis ütleb, et haldusreformi seadus ei ole põhiosas põhiseadusega vastuolus ehk see protsess, mis seadusega kehtestati, läheb edasi," kommenteeris Külli Taro "Aktuaalses kaameras".

Vandeadvokaat Paul Varuli sõnul tegi riigikohus haldusreformi põhiseadusele vastavuse kontrolli taotlenud omavalitsuste suhtes põhiküsimuses väga soodsa järelduse, kuna nõustus, et 5000 elaniku nõue ei ole määrava tähendusega.

Taro selgitas, et riigikohus andis oma otsuses üsna palju tõlgendusi haldusreformi seadusele. "Riigikohus aitas seda lahti seletada nii omavalitsustele kui ka üldsusele tervikuna. Üks oluline punkt oli see, et 5000 elaniku kriteerium ei ole absoluutne - kui valitsus hakkab tegema otsuseid üksikute omavalitsuste liitmise kohta, siis tal on õigus sellest põhjendatud juhtudel mööda minna," selgitas Taro.

Tema sõnul on riigikohtu otsus pannud paika olulise eelduse haldusreformiga edasi minemiseks.

"Me nüüd teame, et meie omavalitsused saavad tulevikus olema tõenäoliselt vähemalt 5000 elanikuga. Aga haldusreform tervikuna tegelikult tähendab palju enamat, kui valdade suuruse ja piiride küsimus. Ka riigireformi radari kolleegiumis, mille liige ma olen, me vaatame alati seda, kas valitsus ikka peab silmas seda pikemat perspektiivi ehk kui nüüd piirid paika saame, siis tuleb tegeleda ka sellega, millega see tulevane omavalitsus tegelema hakkab - ülesanded, rahastamine ja koostöö küsimused. See on alles algus ja eelduste paika panemine," selgitas Taro.

Toimetaja: Merili Nael



"Suud puhtaks" OTSE: Eesti läbi välispilgu

Eestis elab kokku 192 erinevast rahvusest inimese, mistõttu võib julgelt öelda, et Eesti Vabariigi 100. juubelit tähistavad meie kõrval elavad inimesed, kelle soontes ei voola tilkagi eestlase verd. Milline paistab Eesti Vabariik inimestele, kes on asunud siia elama viimasel paarikümnel aastal? Mis on Eesti head ja vead? Räägime suud puhtaks!

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: