Campi Flegrei ehk Põlevad Väljad on umbes 150 ruutkilomeetri suurune ala, mis osaliselt asub ka mere all. Piirkonda on juba pikemat aega ohtlikuks peetud, eriti seetõttu, et Campi Flegrei ja Napolist idas asuva Vesuuvi vulkaani magmakambrid võivad olla omavahel ühendatud. Piirkonna vulkaanilisest aktiivsusest annab tunnistust ka mütoloogia - näiteks peetakse Solfatara kraatrit tulejumal Vulcanuse koduks.

Nüüd on teadlased teinud esimest korda kindlaks selle piiri, mille ületamise korral tungivad sügavustes pulbitsevad laava ja vulkaanilised gaasid tohutu intensiivsusega maapinnale.

Hetkel pole siiski võimalik täpselt öelda, millal selline sündmus võib aset leida, küll on aga kindel, et selle tagajärjed oleksid katastroofilised - otseselt Campi Flegrei alal elab kokku umbes pool miljonit inimest, lähipiirkonnas on elanikke veelgi rohkem. Supervulkaani purske tagajärjed - kas või vulkaanilise tuha leviku näol - võivad aga olla ülemaailmsed.

Campi Flegrei aktiivsuse kasvu on täheldatud juba 2005. aastast saadik ning muutused maapinnas ja madalama taseme seismiline aktiivsus on viimasel ajal sagenenud.

Bolognas asuva Itaalia riikliku geofüüsika- ja vulkanoloogiainstituudi teadur Giovanni Chiodini, kes on ka uuringu juhtivaks autoriks, juhtis tähelepanu sellele, et kaks kaasaegset aktiivset vulkaani - Rabaul Paapua Uus-Guineas ja Sierra Negra Galapagose saartel - ilmutasid enne purset sarnaseid märke, mida praegu täheldatakse Campi Flegrei puhul.

Campi Flegrei kaldeera moodustus 39 000 aastat tagasi toimunud võimsa vulkaanipurske tagajärjel. Väidetavalt võis tegu olla viimase 200 000 aasta kõige võimsama vulkaanipurskega Euroopas.

Viimati purksas Campi Flegreis vulkaan 1538. aastal, kuid siis oli purse palju nõrgem.

Lähedal asuvat Vesuuvi, mille purse 79. aastal mattis tuha alla Pompeji ja mitu teist asulat, peetakse praegu samuti aktiivseks vulkaaniks. Itaalia meedias on viimasel ajal teravalt kritiseeritud Vesuuvi purske puhuks ette valmistatud kriisiplaani, mis on kriitikute arvates ebaadekvaatne.