Riik võttis Linnamäe hüdroelektrijaama paisu muinsuskaitse alla ({{commentsTotal}})

Linnamäe hüdroelektrijaam
Linnamäe hüdroelektrijaam Autor/allikas: ajapaik.ee

Kultuuriminister Indrek Saar allkirjastas käskkirja, millega tunnistati Linnamäe hüdroelektrijaama pais kultuurimälestiseks, ettepaneku selleks tegi ehitise omanik Jõelähtme vald.

Linnamäe hüdroelektrijaama pais on Eesti tööstusarhitektuuri silmapaistev näide. Paisu projekteeris tuntud Soome insener Axel Werner Juselius 1917. aastal ning seda ehitati aastatel 1922–1924.

Paisu kultuuriväärtus avaldub selle kõrgetasemelises ja mastaapses insenertehnilises lahenduses. Pärast valmimist nimetati Linnamäe rajatis Eesti kauneimaks tööstusehitiseks.

Kultuuriminister Indrek Saare sõnul on Linnamäe paisu säilimine kultuuriväärtusena oluline avalik huvi.

"Tegemist on erakordselt väärtusliku tööstusarhitektuuri näitega, mis on heas seisukorras ja toimib oma algses funktsioonis, kuna seal toodetakse rohelist energiat. Sajanditepikkune kogemus kinnitab, et kultuuriväärtus on kõige paremini hoitud, kui ta on kasutuses," ütles Saar.

Linnamäe paisu kaitse alla võtmisel on kaalutud ka keskkonnaeesmärke. Ehkki pais ja paisutamise mõjuala jääb Jägala jõe hoiualale, tuleb paisust kolm kilomeetrit ülesvoolu vastu siirdekalade looduslik rändetõke Jägala juga.

1941. aastal õhkisid taganevad Vene väed hüdroelektrijaama. Rajatisest säilisid pais ja kalatrepp ning hüdroelektrijaama veealune osa. Hüdroelektrijaama taastamiseks korraldati 2001. aastal konkurss, mille käigus renoveeriti hüdroelektrijaama endised hüdrorajatised ning tammi kohale üle jõe rajati arhitekt Raine Karbi kavandatud rippsild. Hüdroelektrijaam avati taas 2002. aasta lõpus. Muulhulgas on Linnamäel filmitud Andrei Tarkovski filmi "Stalker" stseene.

Kultuuriministri käskkirja alus, millega pais tunnistatakse kultuurimälestiseks, on muinsuskaitseameti eksperdihinnang ja muinsuskaitse nõukogu ettepanek.

Toimetaja: Marek Kuul



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: