Gazprom ei avaldanud oma pakkumise üksikasju, kuid teatas, et plaan peaks lahendama Euroopa Komisjoni mured mõistlikus ja võimalikus ulatuses, vahendas Financial Times.

"Loodame et komisjon ja lõpuks ka turud vastavad meie ettepanekule positiivselt, võimaldades juhtumi lähitulevikus lõpetada," teatas ettevõte.

Kui komisjon peaks pakkumise vastu võtma, tähendaks see Gazpromile trahvidest ja tingimustest pääsemist. See võib aga pahandada Baltimaid ning teisi Kesk- ja Ida-Euroopa riike, mis on ettevõttele karmimat karistust nõudnud.

ELile teevad muret kolm küsimust: lepingutingimused, mis takistavad piiriülest gaasimüüki, gaasivarustuse sidumine investeeringutega gaasijuhtmetesse ning ebaõiglane gaasi hinnastamine Bulgaarias, Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas.

Gazprom on juba teinud lepingutes muudatusi, et kõrvaldada gaasi edasimüümise piirangud ning loobuda eelistest, mis ta on saanud, muutes gaasitarne eeltingimuseks gaasijuhtmetega nõustumise. Muudatused on tehtud komisjoni survel, et suurendada konkurentsi Euroopa energiaturul.

Euroopa Liidu konkurentsivolinik Margrethe Vestager ütles oktoobris, et lepe peaks tagama gaasitarne Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse konkurentsivõimelise hinnaga.

Komisjon lubas pakkumist põhjalikult uurida

Euroopa Komisjon kinnitas, et on Gazpromilt pakkumise saanud ja kaalub seda põhjalikult. Protsessi kuulub ka nn turutest, mille puhul komisjon kuulab konkurentide ja teiste huvitatud osapoolte arvamusi.

Kokkuleppele jõudmine tähendaks Brüsseli ühe suurema ja kauem kestnud monopoliuurimise lõppemist. Protsess algas 2011. aasta septembris, mil kümne riigi 20 paigas korraldati etteteatamata reid.

Varem on Eesti konkurentsiameti juht Märt Ots öelnud, et konkurentsiõiguse rikkumisele peaks kahtlemata järgnema mingisugune trahv ning kui asi ilma sanktsioonideta lihtsalt ära lõpetatakse, ei oleks see õige.

Ka majandusministeeriumi energeetika asekantsler Ando Leppiman on kommenteerinud, et kui rikkumine on toime pandud, peaksid sellele järgnema sanktsioonid.

"Kui me vaatame seda, et mis moodi hindab Euroopa Komisjon ja nende konkurentsi peadirektoraat seda, kui erinevad liikmesriigid [rikuvad] /.../ konkurentsieelise saamiseks riigiabi andmise reegleid, /.../ ja selle eest tuleb maksta trahvi, siis tekib küsimus, miks me ei peaks nii käituma kolmandate riikide ja nende ettevõtete suhtes," ütles Leppiman ERRile oktoobris, kui Financial Times esimest korda Gazpromiga leppe sõlmimise võimalusest kirjutas.