Euroopa Komisjon pole Gazpromi ettepanekute kohta Eestilt arvamust küsinud ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: RIA Novosti/Scanpix

Konkurentsireeglite rikkumises süüdistatav Vene energiahiid Gazprom esitas möödunud aasta lõpus Euroopa Komisjonile ettepanekud uurimise lõpetamiseks ja trahvist pääsemiseks, kuid Eesti seisukohti ei ole komisjon konkurentsiameti ja majandusministeeriumi kinnitusel uurinud.

Gazpromi ettepanekute täpsemat sisu ei ole avalikustatud ning konkurentsiameti direktor Märt Ots ütles ERRile, et kahjuks ei ole neilgi selle kohta mingisugust infot.

"Antud asjaga tegeleb puhtalt Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraat, nemad meiega oma menetlusinfot ei jaga. Meie ka kahjuks ei tea üldse, millised läbirääkimised toimuvad, millised ettepanekud on Gazprom teinud - see sõltub täiesti komisjonist," nentis ta.

Otsa sõnul ei ole Brüssel Eesti seisukohta küsinud ja ta ei tea, kas seda kavatsetakse teha. "Vastavalt regulatsioonile on see täiesti nende otsustada," sõnas konkurentsiameti juht.

Ta lisas, et komisjonil on kaks võimalust - kas teha rikkumise korral trahv või lasta ettevõttel asjad korda teha ning trahvimisest loobuda. Otsa hinnangul on Balti riikide praegune olukord viie või kümne aasta taguse ajaga võrreldes märksa parem, kuid komisjon saab menetluse lõpetada ainult juhul, kui asjad on korda tehtud ja rikkumist enam ei ole. Kui Gazprom peaks karistuseta pääsema, oleks see Otsa arvates siiski ebaõiglane.

"Me oleme väljendanud oma seisukohta ja ka majandusministeerium on öelnud, et kuna on tegemist olnud ikkagi niivõrd suure rikkumisega ja olulise turujõu kasutamisega, siis kahtlemata tundub natuke kummaline, kui sellised asjad jäävad karistamata, sest kui me vaatame teisi sarnaseid juhtumeid, siis on ikka trahvitud," nentis ta. "Küsimusi kindlasti tekib, kui asi lihtsalt ära lõpetatakse ja trahvi ei määrata".

Majandusministeeriumi energeetika ja ehituse asekantsler Ando Leppiman märkis, et ka ministeeriumis ei olda Gazpromi esitatud ettepanekutega kursis.

"Loomulikult nad konsulteerivad ja informeerivad meid nendest teemadest, aga hetkel ei ole küll sealt midagi tulnud," tõdes ta.

Leppimani sõnul on Eesti seisukoht olnud kogu aeg suuresti sama, et kui rikkumised on toime pandud, siis nende eest ka sanktsioneeritakse. Ta ei soovinud aga spekuleerida, milline otsus võib Brüsselist tulla.

Eesti Gaas: Gazpromi trahvimine pole tingimata vajalik

Mullu müüs Gazprom oma osaluse Eesti Gaasis Infortari tütarettevõttele Trilini Energy. Eesti Gaasi juhatuse liikme Raul Kotovi sõnul ei ole nemadki endise omaniku lepingumuudatustega lähemalt kursis ega tea, kas silmas peetakse juba praeguseks tehtud muudatusi või on tegu uute mõtetega.

Kotov ütles, et kahtlemata on ettevõtete-vahelise äri suhtes parem, kui kummalgi poolel mingeid trahve pole. "Mõistlik, kui lepitakse kokku turu tingimustes, mis on kõikide jaoks sobivad ja aktsepteeritavad. Ega sellist asja ei pea tegema trahvidega - saab ka trahvideta, omavahel arutades," sõnas juhatuse liige.

Küsimusele, kas ta peaks Gazpromi trahvita jätmist mõistlikuks, vastas Kotov, et tema meelest poleks trahv tingimata vajalik.

"Ega turuolukord, mis siin oli, ei olnud ka ühele või teisele poole viltu, vabaturg toimis, turg Eestis toimis. Aastast 1998 on Eestis gaasiturg vaba olnud ja kes on tahtnud, on saanud gaasiturul toimetada. See vabadus on olemas olnud," kinnitas ta.

Eesti Gaasi sisseostuhindadest rääkides märkis Kotov, et need on seotud Saksa gaasibörsiga Gazpool ning nad üritavad ka oma partneritele selgitada, et olukord on teistsugune ning imporditingimustes tuleb sellega arvestada. Hinnakujunduse aluseks on konkureerivate kütuste hinnad.

"Üheltpoolt on hindade aluseks kõik, mis on seotud naftatoodetega, ja uue nüansina konkureeriva gaasi hinnakujundus, selle aluseks on eelkõige Euroopa börside hinnad. Neid asju arvestatakse ja hetkel nende üle käivad ka läbirääkimised, kuidas seda kõige paremal moel lepingutes kajastada," lausus Kotov.

Möödunud aasta lõpus kirjutas Financial Times, et Gazprom on esitanud Brüsselile ettepanekud, millega üritab lõpetada viis aastat väldanud uurimist ning trahvist pääseda.

Euroopa Komisjon kinnitas, et on Gazpromilt pakkumise saanud ja kaalub seda põhjalikult. Kokkuleppele jõudmine tähendaks Brüsseli ühe suurema ja kauem kestnud monopoliuurimise lõppemist. Protsess algas 2011. aasta septembris, mil kümne riigi 20 paigas korraldati etteteatamata reid.

ELile teevad muret kolm küsimust: lepingutingimused, mis takistavad piiriülest gaasimüüki, gaasivarustuse sidumine investeeringutega gaasijuhtmetesse ning ebaõiglane gaasi hinnastamine Bulgaarias, Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: