Näiteks 2015. aasta alguses pidas Brüsseli politsei kinni auto, mida juhtis Brahim Abdeslam, kellest sai hiljem üks Pariisi enesetaputerroristidest. Ta peeti kinni narkootikumide omamise eest. Samal ajal oli ta ka terrorismis kahtlustatute mustas nimekirjas. Tal oli kaasas brošüür, milles räägiti sellest, kuidas saada vanematelt heakskiit džihaadivõitlejaks minekule. Lisaks leiti ka mälupulk, mis oli peidetud autoraadio taha. Politsei aga lasi mehe vabaks pärast lühikest ülekuulamist. Samuti ei analüüsitud ei mälupulka ega ka muud elektroonikat, mis leiti korterist, mida Brahim jagas oma noorema venna Salah Abdeslamiga. Viimane oli hiljem seotud samuti Pariisi terrorirünnakutega ning viibib hetkel Prantsusmaal vanglas.

Nimetatud juhtum ja paljud teised analoogsed näited on kirjas raportis, mille on parlamendi jaoks koostanud asutus nimega Comité P, mis koosneb endistest politseinikest ja justiitsametnikest, kelle ülesandeks on Belgia politsei tööd seoses Brüsseli terrorirünnakutega auditeerida. 82-leheküljeline raport sai valmis septembris ning seda pole avalikkusele esitatud, samas õnnestus Wall Street Journalil sellega siiski tutvuda.

Muuhulgas toob raport välja selle, et politsei teadis enne pariisi ja Brüsseli terrorirünnakuid, et vendadel Abdeslamidel on kontakte teiste terrorismis kahtlustatavatega, et Brahimi ei kuulatud sellel teemal kordagi üle hoolimata sellest, et ta sattus korduvalt võimuesindajate silme alla ja olli terrorijärelevalve nimekirjas ning et politsei ei uurinud edasi, kui märgati, et Salah Abdeslam pani oma sotsiaalmeedia profiili pildiks ISIS-e lipu.

Kokkuvõtteks tuleb raportist ja teistest, juba varem koostatud ja mõnikord ka avaldatud dokumentidest välja, kuivõrd saatuslikult magasid Belgia võimuorganid maha võimaluse Pariisi ja Brüsseli terrorirünnakuid ennetada - informaatorite vihjed ja teiste riikide kolleegide teated jäeti tähelepanuta ning riigi erinevate võimu- ja julgeolekuametite vahel oli puudulik koostöö.

Viimasel ajal on sarnast kriitikat tehtud ka teiste Euroopa Liidu riikide - näiteks Prantsusmaa ja Saksamaa - puhul. Värskeim näide on Berliinis veokirünnaku korraldanud tuneeslane Anis Amri, kelle ohtlikkusest olid Saksa erinevad võimuesindajad teadlikud juba varem. Neljapäeval tunnistasid võimud, et Amrist tulenevat võimalikku ohtu arutasid riigi föderaalsed ja kohalikud võimuesindajad enne Berliini rünnakut vähemalt seitsmel korral, kuid mingeid reaalseid samme ei suudetud ikkagi ette võtta.