Brüsseli terrorirünnaku ohvrid jäid bürokraatia hammasrataste vahele
Aasta eest Brüsselis toimunud terrorirünnakutes viga saanud inimestel on tulnud silmitsi seista Belgia bürokraatiaga - eri ministeeriumidel on erinevad ohvrite nimekirjad ja erinevad fondid vigasaanute aitamiseks ning abivajajad ei saa seda piisavalt kiiresti.
31-aastane Belgia ameeriklane Karen Northshield sai raskelt viga ja taastub senini haiglas. Ta rääkis Belgia ajalehele De Standaard, et valitsus on ta hüljanud, vahendas EUobserver.
Northshieldi isa süüdistab Brüsseli rahvusvahelist lennujaama, kus plahvatus toimus, et see üritab leida lühiajalist lahendust, kuigi tema tütar vajab ilmselt hooldust kogu eluks.
"Lennujaama kindlustusfirma pakkus ajutist, piiratud kompensatsiooni, juhul kui allkirjastame tunnistuse, mis neid vastutusest vabastab. Meie sellele alla ei kirjutanud," rääkis Northshieldi isa.
Paljusid ohvreid raviti Sean-Jeani kliinikus, mille pressiesindaja Florence Fay ütles, et mitmed patsiendid on hädas kindlustusnõuetega.
"Ohvrid on rääkinud, et nendega ei suheldud ennetavalt, et küsida, kuidas neil läheb, kas kõik on hästi ja kas nad vajavad abi," sõnas Fay.
Ilmnenud on ka teisi kitsaskohti. Belgia sotsiaalministeeriumi pressiesindaja tunnistas, et süsteem on keeruline ning ohvritel on raske asju ajada. Eri ministeeriumidel on ka erinevad ohvrite nimekirjad ja erineva suurusega fondid nende aitamiseks.
Justiitsministeeriumi fondist saab taotleda kuni 30 000 eurot ravikulude katteks ja kuni 6000 eurot matusekuludeks, kuid kõik inimesed ei teagi sellise võimaluse olemasolust. Pärast plahvatusi on kindlustusnõude esitanud üle 1300 inimese, kuid ministeeriumi poole on pöördunud vaid 370.
Need, kes soovivad psühholoogilist abi, peavad seda taotlema hoopiski Flandria, Valloonia või Brüsseli piirkondlikelt ametkondadelt.
Idee anda ohvritele spetsiaalne ID-kaart, mis annab neile õiguse hüvedele nagu elukestev pension, ei ole seaduseks saanud ja on takerdunud, sest oodatakse, millisele tulemusele jõuab parlamentaarse komitee uurimine, mille keskmes on riigi tegematajätmised julgeoleku tagamises.
Ka kindlustusettevõtted ei ole kiirustanud ohvritele väljamakseid tegema. Kui hüvitist saab nõuda nii füüsiliste kui moraalsete kahjude eest, siis viimaste eest tehakse makseid ainult siis, kui ohvri toimik on suletud, see võib aga mõnel juhul aastaid võtta.
Brüsseli terrorirünnakus hukkus 32 inimest ja üle 300 sai vigastada.
Toimetaja: Karin Koppel