Vabaerakonna hinnangul võiks valimisliidud saada riigieelarvest kaks eurot hääle eest ({{commentsTotal}})

Vabaerakonnal on valmimas seaduseelnõu, millega tahetakse edaspidi hakata riigieelarvest rahastama ka valimisliite, kes on osutunud valimistel populaarseteks. Opositsioonilise Reformierakonna riigikogu fraktsiooni liikme Valdo Randpere hinnangul pole vaja praegust rahastamissüsteemi muuta.

Pärnu linnapea Romek Kosenkranius on Toomas Kivimägi valimisliidu asutajaliige ning kaks korda on kohalikud valimised liidul hästi läinud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kosenkranius leiab, et Vabaerakonna idee, mille järgi saaksid parteide kõrval rahalist toetust ka valimisliidud, on ahvatlev. Valimiliidu jaoks on iga euro tähtis.

"Esimestel valimistel olid meil kulud ja tulud 4000 ja teistel valimistel 7000 eurot ehk väga väikese pisku rahaga teevad tavalised valimisliidud oma tööd. Suur osa on isetoimetamisel ja -käimisel ja selles mõttes on iga euro valimisliidule väärt," rääkis Kosenkranius.

Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni liige Jüri Adams ütles, et eelnõu idee on anda veerand sellest toetusest, mida praegu saavad erakonnad riigieelarvest, valimisliitudele ja erakondade kohalikele organisatsioonidele, kes on edukad kohalikel valimistel. Vabaerakondlased hetkel veel arutlevad selle üle, mille alusel valimisliitudele raha võiks jaotada.

"Ilmselt aluseks saab olema selline asi, mida kasutatakse praegu Saksamaal ja Lätis, et võetakse häälte arv ja korrutatakse mingisuguse kokkuleppelise häälte hinnaga. Meile tundub, et see mõistlik hääle hinna suurus võiks olla kaks eurot aastas," selgitas Adams.

Keskerakonna aseesimees Kadri Simson ütles, et erakonnad saavad toetust vastavalt riigikogu valimistel saadud üle-eestilisele toetusele. Valimisliidud riigikogu valimistel ei osale.

"Valimisliitudel pole kohustust olla üle-eestilise kandepinnaga, pigem on nad väga lokaalsed. Teiseks, neil ei ole kohustust järjepidevust kanda. Valimisliit, kes osales 2013. aasta valimistel, ei tule sellises vormis enam valimistele aastal 2017," rääkis Simson.

Reformierakonna fraktsiooni liige Valdo Randpere ütles, et kõigepealt tuleks mõelda, kas erakondade praegune rahastamissüsteem vajab muutmist. Randpere tõdes, et praegune rahastamissüsteem annab võimaluse ka uutele erakondadele.

"Kui inimeste grupp tahab poliitikas kaasa lüüa, looge erakond. Selleks on vaja ainult 500 inimest. Looge üks erakond ja pange talle nimeks valimisliit, kui te ei taha erakonna nime kasutada. Tulge süsteemi sisse ja ei ole vaja iga Vabaerakonna mõtte pärast muuta süsteemi, mis on näidanud end hästi toimivana," kommenteeris Randpere.

Konsenkranius ütles, et kandideerib sügisestel kohalikel valimistel ka seekord valimisliidu nimekirjas. Kosenkranius ei usu, et Vabaerakonna idee riigikogus toetust leiab. "Valimisliidud on erakondade konkurendid kohalike omavalituste valimistel," ütles ta.

Vabaerakond lubab oma eelnõu riigikogule esitada paari nädala pärast.

Toimetaja: Merili Nael



"Suud puhtaks" OTSE: Eesti läbi välispilgu

Eestis elab kokku 192 erinevast rahvusest inimese, mistõttu võib julgelt öelda, et Eesti Vabariigi 100. juubelit tähistavad meie kõrval elavad inimesed, kelle soontes ei voola tilkagi eestlase verd. Milline paistab Eesti Vabariik inimestele, kes on asunud siia elama viimasel paarikümnel aastal? Mis on Eesti head ja vead? Räägime suud puhtaks!

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: