Politico: valimiste ajal Trumpi vastu töötamine võib Ukrainale tagasilöögi anda

Donald Trump ei olnud ainus USA presidendikandidaat, kelle kampaaniale anti hoogu ühest endisest Nõukogude Liidu riigist - Hillary Clintoni edule püüdsid kaasa aidata Ukraina valitsusametnikud, kuid nüüd võib see neile kurjalt kätte maksta, kirjutab Politico.
Ukraina valitsusametnikud üritasid Trumpi mainet kahjustada, seades avalikult kahtluse alla tema ametisse sobivuse. Samuti levitasid nad dokumente, mis seostasid Trumpi tähtsat abilist korruptsioonis ja väitsid, et uurivad asja, ehkki loobusid sellest kohe pärast valimisi, selgus Politico uurimisest.
Lisaks aitasid ukrainlased Clintoni liitlastel Trumpi ja tema abide kohta kahjustavat teavet leida.
Olukorraga hästi kursis olevad allikad rääkisid, et Ukraina-ameeriklasest töötaja, kes nõustas Demokraatide Rahvuskomiteed, kohtus Ukraina Washingtoni saatkonnas kõrgete ametnikega, et paljastada sidemeid Trumpi kampaaniajuhi Paul Manaforti ja Venemaa vahel.
Ukraina jõupingutused avaldasid ka mõju, aidates sundida Manaforti ametist tagasi astuma ja edendades narratiivi, et Trumpi kampaania on tihedalt seotud Venemaaga. Samas olid need vähem kontsentreeritud ja mitte nii keskselt suunatud, nagu Venemaa väidetav häkkimine demokraatide e-kirjadesse.
Kui Venemaa tegevust koordineeris USA luure andmetel president Vladimir Putin isiklikult ja sellega olid seotud riigi armee ja välisluureteenistused, siis sellisel tasemel orkestreerimise kohta Ukraina puhul tõendeid ei ole. President Petro Porošenko administratsioon ja Ukraina saatkond Washingtonis kinnitavad, et jäid valimisvõitluse ajal neutraalseks. Samas leidis Politico uurimisel tõendeid, et Ukraina valitsus oli valimisvõitlusega siiski seotud.
Ukraina on varasemate USA administratsioonidega heades suhetes olnud ja ametnikud kardavad, et Trumpi võimule asudes võib see muutuda, sest tema meeskond on eraviisilistes vestluses suhtunud Porošenko režiimi ambivalentsusest kuni sügava skeptitsismini, Putini režiimi aga ebatavaliselt sõbralikult käsitlenud.
Porošenko on püüdnud USA-Ukraina sidemeid tihendada, kuid paljastused nende toetuse kohta Clintonile võivad sellele tagasilöögi anda.
"Ukraina jaoks paistavad asjad muutuvat halvast veel halvemaks," nentis David A. Merkel Atlandi Nõukogust, kes aitas USA suhteid Venemaa ja Ukrainaga Georg W. Bushi ajal riigidepartemangus ja Rahvuslikus Julgeoleku Nõukogus töötades üle vaadata ning olnud Ukraina presidendivalimiste ajal vaatleja.
Ukraina võimude antipaatia Trumpi meeskonna vastu ja Clintoni toetamise juured ulatuvad 2013. aastasse, kui Paul Manfort nõustas toonast presidenti, venemeelset Viktor Janukovitšit.
Ukrainlased otsivad võimalusi Trumpi meeskonnaga suhteid siluda
Paljud Ukraina ametnikud ja nende Ameerika liitlased näevad peatselt toimuvat Trumpi ametisse nimetamist kui ohtu Ukrainale ja olukorda ei paranda ka vaenulikud postitused sotsiaalmeedias ning mulje, et saatkond töötas valimiste ajal Trumpi vastu.
"Asi on tõesti halb. Porošenko administratsioon püüab praegu kommunikatsiooni ümber teha," rääkis Ukraina saatkonnas töötanud Andrii Telizhenko. "Trumpi organisatsioon ei taha üldse meie administratsiooniga rääkida".
Porošenko liitlased üritavad välja mõelda, kuidas Trumpiga suhteid luua. Detsembris sõitis Washingtoni Ukraina parlamendisaadikute delegatsioon, kelle eesmärk oli Trumpi üleminekumeeskonnaga suhteid luua, kuid neil ei õnnestunud kohtumist saavutada, rääkis asjaga kursis olev Washingtoni välispoliitikaesindaja.
Pärast valimisi kohtus Porošenko Kiievis Washingtoni lobifirmaga BGR, et saada nõu, kuidas Trumpi režiimiga käituda. Mõni nädal hiljem teatas BGR justiitsministeeriumile, et Ukraina maksab neile 50 000 dollarit kuus, et nad avalike suhete ja valitsussuhete alal nõu annaksid, sealhulgas aitaksid jõuda USA valitsusametnike, valitsusväliste organisatsioonide, meedia ja teiste isikuteni.
"Ükski ukrainlane ei pääse Trumpile ligi - nad kõik tahavad seda meeleheitlikult ja on valmis selle eest kõvasti maksma," sõnas üks Ameerika konsultant.
Toimetaja: Karin Koppel