Säästva metsamajanduse osas valitsevad jätkuvalt erimeelsused ({{commentsTotal}})

{{1484652392000 | amCalendar}}

Teisipäeval riigikogu keskkonna- ja maaelukomisjoni ühine avalik istung näitas, et säästva metsamajanduse osas valitsevad jätkuvalt erimeelsused.

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra kinnitas, et enne pole metsaseaduse muudatusi mõtet riigikogu ette tuua, kui kõigile pole üheselt selge, kui palju Eesti metsa aastas juurde kasvab ja kui palju raiutakse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Peame üheselt nendest numbritest aru saama, kui palju on juurdekasv majandatavas metsas, kui suur on Eesti metsa kogujuurdekasv ja alles siis me saame rääkida raiemahtudest," ütles Vakra. "Kui lähteandmed pole paigas ja need kõiguvad 3-4 miljoni tihumeetri juures, siis on ka raske oodata head lõpptulemust.

Keskkonnaorganisatsioonide hinnangul võib eile metsandusnõukogus saavutatud kompromissi, et viljakatel muldadel kasvavaid kuusikuid võib raiuda varem, kui suurendatakse kaitstavate metsade hulka, pidada positiivseks, aga suhtumine säästvasse metsamajandusse peab muutuma.

Pelgalt tihumeetrite arvestamine pole õige ja metsandust teistest aspektidest hindavate inimeste marginaliseerimine ka mitte, leiab Eesti looduse fondi juhatuse esimees Tarmo Tüür.

Pikemas perspektiivis tuleb üle vaadata kehtiv metsapoliitika, kuna see on vastuolus kliimapoliitika suundumustega ja ei arvesta kaasagse teaduse seisukohti.



uudised
ALKO1000 alkoholipood Lätis Valkas Eesti piiri ääres.
Lisapealkiri

Ministeerium hindab alkoholiaktsiisi tegelikuks alalaekumiseks 23 miljonitLisapealkiri

Alkoholiaktsiisi mullusest 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus riigile tegelikult 2016. ja 2018. aastal enne aktsiisitõusu soetatud varude tõttu. Piirikaubandusest või tarbimise vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot, näitavad rahandusministeeriumi arvutused.

uudised

Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: