Aivar Hundimägi: see on nii ilus, sest see pole tõsi
Inimeste sissetulekute ning säästude kasv on tekitanud seltskondi, kes meelitavad inimesi kõrget tootlust lubades investeerima, kuid hiljem võib selguda, et ei ole kõrget tootlust ja pole ka raha, tõdeb Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi Vikerraadio kommentaaris.
Näiteks on viimase aasta jooksul end raadioreklaamide abil agressiivselt turundanud Investoriteliit. Sellega seotud inimesed ei taha aga avalkult rääkida, millistesse ettevõtetesse nad soovitavad inimestel investeerida. Äripäeval õnnestus eelmisel aastal selgitada välja, et üks selline ettevõte on tõenäoliselt Investoriteliidu asutajate endiga seotud vitamiinide müügiga tegelev firma. Selline huvide ristumine võiks investorid teha ettevaatlikuks.
Teine meedias kajastamist leidnud näide puudutab OneCoini skeemi, mille esindajad pesevad investeerimishuviliste ajusid ka siinsamas Eestis. OneCoin on mitmes riigis uurimise alla sattunud ja eksperdid peavad seda petuskeemidest üheks keerukamaks.
Nendest juhtumitest ajendatuna pani Äripäeva kokku sagedasti kasutatavad väited, millega üritatakse inimesi hullutada ehk mis võivad viidata petuskeemidele. Vahendan teile ka neid väiteid. Kui keegi selliste lausetega tuleb teile investeerimisvõimalusi pakkuma, siis näidake talle parem ust.
Esimene väide: „Meiega pole võimalik kaotada.“
Sellist ettevõtmist, millega kõik võidavad ja mitte keegi kunagi ei kaota, pole olemas. Päris maailmas on nii, et kui ühed võidavad, siis teised kaotavad.
Teine väide: „Sinu vara väärtus ei saa kunagi kahaneda.“
Tegelikult saab küll. Lubada vastupidist on sama hea kui tõotada, et homme tõuseb päike läänest. Mis tahes investeeringute tegija peab olema valmis selleks, et tema vara väärtus väheneb. Igasugune investeering on risk ning rusikareegli järgi tähendab suurema tulu teenimise võimalus ühtlasi ka suuremat riski.
Kolmas väide: „Meie pakutav rikastumise võimalus on erakordne, ainulaadne, eksklusiivne.“
Sellised sõnad ei tähenda tavaliselt midagi. Parem süvenege numbritesse. Arvutage need läbi ja mõelge oma peaga, lastes tagaajus tiksuda vanasõnal “Kõik ei ole kuld, mis hiilgab”.
Neljas väide: „Sa kahetsed surmani, kui sa oma raha meie kätte ei anna.“
Selle väite sõnastusi on muidugi mitmes versioonis, aga ühine tunnus on rõhumine emotsioonidele, alateadlikele ihadele ehk lubatakse, et saad rikkaks. Kasutatakse ka rõhumist hirmudele ehk hirmutatakse vaeseks jäämisega. Ahnus ja hirm on halvad abimehed ka elus üldse, aga investor maksab nendele allajäämise eest kallilt.
Viies väide: „Sa pead kiiresti otsustama, muidu on rong läinud“.
Taoline survestamine otsuse langetamisel tekitab alati küsimuse, kas survestaja motiivid on ausad. Tavaliselt ei ole.
Kuues väide: „Sa pead meid usaldama“.
Jah, usaldus partnerite suhtes on mis tahes ettevõtmise juures oluline, kuid see ei teki kunagi sõnadest, et keegi peab kedagi usaldama. Usaldada kedagi esimest pilgust lihtsalt sellepärast, et see keegi küsib usaldust, on naiivne.
Seitsmes väide: „See kõik on väga lihtne, lihtsalt keegi pole selle peale varem tulnud.“
See väide tähendab, et sul tahetakse nahk üle kõrvade tõmmata ja sellepärast hoitakse sind infosulus.
Kaheksas väide: „Sa ei pea ise midagi tegema, me hoolitseme kõige eest.“
Kui keegi teile nii ütleb, siis tähendab see seda, et nad ei soovi sulle rääkida, mida nad sinu rahaga teha kavatsevad.
Lisaks neile kaheksale, petiste suust sageli kõlavale väitele, tasub olla ettevaatlik ka juhul, kui inimesed, kes lubavad suurt tootlust, enneolematut kasumit ja suurepärast rikastumisvõimalust, keelavad või ei soovita suhelda ei meedia ega avalikkusega laiemalt. Sellistest inimestest ja nende pakutavatest investeerimisvõimalustest tasub hoiduda.
Õnneks on olemas internet ning seetõttu on lihtsam õppida teiste vigadest. Enne kui mõne paljulubava investeerimisskeemiga liitute, uurige netist, mis on sellest skeemist ja teid investeerima meelitavatest inimestest varemalt kirjutatud.
Ja ärge unustage elus palju kordi kinnitust saanud tarkust, et kui miski tundub liiga ilus, et olla tõsi, siis see reeglina ei olegi tõsi.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Rain Kooli
Allikas: Vikerraadio kommentaar