Pätsi kuju plaan viis Kuberneri aia monumendi ideekonkursini ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1484890120000 | amCalendar}}
Kuberneri aed Toompea lossi kõrval.
Kuberneri aed Toompea lossi kõrval. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Algne idee rajada vabariigi 100. sünnipäevaks Konstantin Pätsi monument lõppes sellega, et riigikogu kantselei korraldab ideekonkursi, mis sätestab vaid, et monument peab olema pühendatud omariiklusele.

Ideekonkursi põhitingimusi arutas ja sõnastas neljapäeva õhtul kogunenud ekspertidest koosnev töörühm.

„Töörühm oli selgelt seda meelt, et monument peab olema pühendatud omariiklusele,“ lausus kantselei direktor Maria Alajõe. „Samuti leidis töörühm, et ei ole õige täpsemat lahendust ette anda ehk konkursil osalejad saavad ise valida, kas kujutada mõnda isikut, isikute gruppi või muud motiivi.“

Põhitingimuste kohaselt peab monument olema esinduslik, kaasaegne ja sobima Toompea lossi kompleksi kuuluvasse Kuberneri aeda ning kõnetama Eestis elavaid inimesi ja olema arusaadav ka välismaalastele. Ideekonkurss on kavas läbi viia 2017. aasta jooksul.

Riigikogu kantseleil on lähiaastatel plaanis kogu Kuberneri aia uuendamine ning selle tarbeks valminud projektis on ette nähtud ka koht võimaliku monumendi jaoks.

Kantseleid nõustanud töörühma koosolekul osalesid kunstiakadeemia rektor Mart Kalm, muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie, ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho, ajaloolane Jaak Valge, maastikuarhitekt Kersti Lootus, arhitektuuriteadlane Ingrid Ruudi, Tallinna kommunaalameti juhataja Ain Valdmann, kunstiteadlane Heie Treier, kunstiajaloolane Juta Kivimäe ja Eesti kujurite ühenduse juhatuse esimees Gea Sibola Hansen.

Velliste: mälestusmärki väärib Päts

IRL-i veteranpoliitik Trivimi Velliste sõnul ei ole välistatud, et ta osaleb sellel konkursil püstitamaks Kuberneri aeda Konstantin Pätsi kuju. "Kutsungi kunstnikke üles leidma selline üldistav lahendus, mis ühelt poolt kujutab Konstantin Pätsi ja samal ajal on tõesti pühendatud Eesti riiklusele," ütles Velliste.

Velliste rõhutas, et Päts oli ikkagi eestvedaja Eesti riigi välja kuulutamisel ja tegemist oli Eesti riigi esimene valitsusjuht ja ka esimene sõjaminister Vabadussõja alguses kõige raskemal ajal.

Vastuolulisusest Pätsi isiku ümber rääkides ütles Velliste, et juhtivad ajaloolased on kujundanud pooldava hoiaku, et Päts väärib sellist mälestusmärki.

Velliste sõnul on ülekohtune rääkida Pätsist kui riigijuhist, kes viis Eesti hääletu alistumiseni. "Kui mõnekümne tunni jooksul tuleb otsustada oma elu ja surma üle, siis ei mõelda tulevaste põlvede uhkele müüdile. Siis mõeldakse sellele, mida on praegu kõige targem teha," lausus Velliste.

Toimetaja: Priit Luts

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: