Analüüs: puidurafineerimistehase asukohana oleks parim Tartu- või Viljandimaa ({{commentsTotal}})

{{1485497781000 | amCalendar}}
Plaanitava tehase võimalik asukoht Tartu- või Viljandimaal.
Plaanitava tehase võimalik asukoht Tartu- või Viljandimaal. Autor/allikas: Est-For Invest / ERR

Miljard eurot maksva puidurafineerimistehase asukohavaliku eelanalüüsi kohaselt oleks kõige otstarbekam rajada tehas Tartu- või Viljandimaale, Suur-Emajõe jõgikonda. Tehase asukoha valiku tegemiseks, sealhulgas keskkonnamõjude hindamiseks, taotlevad projekti arendajad riigi eriplaneeringut.

Tehast kavandava Est-For Investi juhatuse liikme Margus Kohava sõnul kaalus projektimeeskond tehase võimaliku tegevuskohana mitut paika Eesti eri piirkondades. Tehase jaoks on võtmetähtsusega maatükk pindalaga 100 hektarit, paiknemine kase-, männi- ja kuusepuidu hankepiirkonna keskel, head maantee- ja raudteeühendused tooraine tarneteks Eestist, Lätist ja Leedust, paiknemine mitte kaugemal kui 5–10 kilomeetrit keskkonnasäästlikku majandamist võimaldavast mageveeressursist ja kohalik tööjõud, teatas ettevõte.

“Viimaste nädalate jooksul tehtud eelanalüüsi käigus sai selgeks, et Eestis on ainult kolm piisava mageveeressursiga piirkonda - Pärnu jõe alamjooks, Suur-Emajõe ja Narva jõe jõgikond. Planeeritava tehase tootmisprotsessis vajatava magevee vajadus on praeguse prognoosi kohaselt kuni 0,85 m3/sekundis. Toormepiirkondade läheduses suudab piisava vooluhulgaga veemassi tagada vaid Suur-Emajõgi,“ selgitas Kohava.

Pärnu jõe alamjooksu ja Narva jõe puhul on toorme ja transpordiühenduste kaugus kaalukaussi kallutamas Suur-Emajõe kasuks.

Projekti arendaja Est-For Invest esitab esmaspäeval rahandusministeeriumile taotluse algatada Suur-Emajõe jõgikonnas paiknevate võimalike tehase asukohtade osas riigi eriplaneeringu protsess. Vastava otsuse saab positiivse otsuse korral algatada valitsus.

Est-For Investi juhatuse liikme Aadu Polli sõnul on projektimeeskonna veendumuse kohaselt tegu suure riikliku huviga projektiga ja seetõttu on riigi eriplaneering sobivaim planeeringu liik tagamaks projekti arendaja ja avalikkuse huvide ühildamise.

Polli lisas, et projektimeeskond ei välista, et mingis etapis peavad idee algatajad oma valikukriteeriumites kompromisse tegema ja valikuala laiendama, samas võib see mõjutada oluliselt projekti teostatavust.

Keskkonnamõjude hindamise ja asukoha planeerimise protsessi käigus kaardistatakse ja analüüsitakse võimalikud mõjud Suur-Emajõe piirkonnale.

“Enne investeerimisotsuse tegemist veenduvad projekti algatanud investorid, et kavandatava puidurafineerimistehase rajamine on kooskõlas kõigi keskkonnanõuetega. Meie eesmärk on läbipaistvalt koostöös teadlaste ning keskkonnaühendustega ettevõtmise plussid ja miinused läbi kaaluda ning probleemkohtadele leida keskkonnanõuetega kooskõlas olevad lahendused, “ lisas Polli.

Sarnaseid tehaseid rajatakse ettevõtte andmeil mujal Põhja- ja Kesk-Euroopas palju väiksemate jõgede kaldale ja oluliselt tihedama asustusega aladele. “Võttes arvesse Euroopas kehtivaid ühtseid keskkonnanõudeid, sarnast kultuuri ja ühiskondlikke ootusi, võiks olla võimalik sarnase tehase rajamine ka Eestis. Investorid on teinud projektimeeskonnale ülesandeks otsida vastused küsimusele, kuidas oleks võimalik uudset puidutöötlemistehast rajada nii, et see kõiki osapooli ka Eestis rahuldaks, “ selgitas Polli.

Tehase rajamisel on Est-For Investi hinnangul positiivne mõju kogu regiooni metsandussektorile ja Eesti majandusele tervikuna, sest võrreldes praegu Põhjamaadesse väljaveetava toormaterjaliga väärindaks tehas puidutooret neli-viis korda kõrgemalt. Tooraineks kasutataks aastas hinnanguliselt ligikaudu kolm miljonit kuupmeetrit paberipuitu ja puiduhaket, mida praegu Eestist välja viiakse.

Esialgse prognoosi kohaselt alustaks tehas tootmist 2022. aastal.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: