Uuring: puidurafineerimistehas vähendaks Eesti süsiniku jalajälge ({{commentsTotal}})

{{1512990420000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse uringu kohaselt on Est-For Investi planeeritava puidurafineerimistehase süsiniku jalajälg negatiivne ja tehase käitamine aitab vältida fossiilse CO2 teket.

Uuringu eesmärk oli hinnata tehase süsiniku jalajälge, mõju kliimamuutusele ning panust rahvusvaheliste ja riiklike kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmisse.

Olelusringipõhisest uuringust, mis võttis arvesse süsiniku sidumise metsades ja tootes, tehase tootmisprotsessi, transpordi ja toorme tootmise, selgub, et tehase süsiniku jalajälg on negatiivne ja tehase käitamine aitab vältida fossiilse CO2 teket, eeldusel, et see asendab põlevkivist toodetud elektri tootmist.

Tehas aitab seega kaasa kliimamuutuse leevendamisele. Seda kolmel põhjusel.

Esmalt, puidurafineerimistehas nagu ka mitmed teised biomassi kasutavad käitised erinevad teistest tööstusvaldkondadest, kuna võimaldavad süsinikku toodetesse siduda. Teiseks näitas analüüs, et tooraine asukoha lähedal töötlemine vähendaks logistikaprotsessis eralduvat süsihappegaasi kogust. Seda põhjusel, et tooret ei laevatataks enam, toormevedu maanteedel väheneks ning oluline osa veost toimuks mööda raudteed.

Kolmandaks – konservatiivse hinnangu kohaselt suurendaks tehas rohelise elektrienergia tootmist Eestis vähemalt 48 protsendi võrra võrreldes 2016. aastaga.

Kliimamuutustele oleks tehasel neutraalne mõju. "Neutraalne tähendab seda, et see on konservatiivse seisukohaga, aga et tehas ei panustaks täiendavalt kliimamuutustesse. Fossiilse CO2 heitmed vähenevad just selle baasil, et tehases toodetav taastuvelekter suunatakse üldvõrku, kus see asendaks põlevkivielektrit, mis on kõrge CO2 heitmega," selgitas uuringut juhtinud Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse vanemekspert Evelin Piirsalu "Aktuaalsele kaamerale".

Kõige enam vähenekski Eesti süsiniku jalajälg eeldusel, et täna kasutatava fossiilset päritolu elektrienergia asendataks taastuvenergiaga. Kokku saaks tehas vähendada Eesti kasvuhoonegaaside teket 1,6 protsenti võrreldes 2015. aastaga. See on samaväärne sellega, kui Eesti teedel sõidaks 83 000 sõiduautot vähem.

Uuringu esimese etapi käigus arvutati tehase toimimise süsiniku jalajälg. Kui tehase arendajad on paika pannud tehase lõpliku tooteportfelli, arvutatakse jätku-uuringu käigus välja ka toodete olelusringipõhine süsiniku jalajälg. Neid andmed on oodata 2019. aasta jooksul.

Piirsalu sõnul saaks rajatava puidurafineerimistehase käitlemisel kõrvalproduktina tekkiva taastuvelektri võrku suunamine vähendada kõrge süsiniku jalajäljega põlevkivielektri tootmist.

“Selle kaudu saaks tehas panustada Pariisi kokkuleppe ja Eesti kliimapoliitika peamise eesmärgi – kasvuhoonegaaside vähendamise saavutamisse,” ütles ta.

Est-For on lisaks süsiniku jalajäljele uurinud ka tehase sotsiaalmajanduslikku mõju. Suurimad uuringud tehakse riigi eriplaneeringu käigus. Tänaseks on sellele konsultantide leidmiseks korraldatud riigihange takerdunud kohtuvaidlustesse.

"Me loomulikult arvestame ka sellega, et kui uuringute tulemusena leitakse, et seda ei ole võimalik teha, siis seda tehast ei tule, siis projekt peatub. Aga täna, vaadates seda, mida on mujal tehtud ja saavutatud, siis sellised lahendused on olemas ja need tuleb lihtsalt leida ja sobitada meile. Loomulikult me proovime leida meetodid, kuidas seda tehast on võimalik teha," rääkis Est-For Invest juhatuse liige Aadu Polli.

2050. aastaks peab Eesti vähendama kasvuhoonegaaside heidet 80 protsendi võrra võrreldes 1990. aasta tasemega. “Meil puudub soodne geograafiline asukoht selleks, et viia Eesti energiatootmine täielikult üle hüdro- või tuuleenergiale. Tuleb vaadata erinevate lahenduste kombinatsiooni. Saaksime õppida Soome kogemusest, kus biomass moodustab elektrienergia tootmises olulise osa,” rääkis Piirsalu.

Uuringu autorid on SEI keskuse eksperdid, tellijaks Est-For Invest OÜ.

SEI on sõltumatu analüüsikeskus säästva arengu, kliima ja energia, keskkonnamajanduse ja keskkonnajuhtimise valdkonnas ning põhitegevuseks on teadus- ja uurimistöö ning valdkondliku poliitika kujundamise toetamine.

Tehase vastane: uuring arvestas praeguste raiemahtudega

Tehase vastu võitleva liikumise Eesti Metsa Abiks koordinaator Linda-Mari Väli ütles "Aktuaalsele kaamerale", et kahjuks arvestas uuring praeguste Eesti raiemahtudega.

"Väga paljud inimesed ja huvigrupid üle kogu Eesti soovivad raiemahtude alandamist ja raiemahtude alandamist tehas ilmselgelt ei toeta. Seetõttu me arvamegi, et kõigepealt tuleks kokku leppida uue kümnendi arengukavas ja peale seda saab rääkida puidutööstuse edasisest paisutamisest või mittepaisutamisest," selgitas Väli.

Est-For kavatseb rajada Tartu lähistele miljard eurot maksva tehase, mis hakkaks ümber töötlema umbes 3,3 miljonit tonni puitu aastas. Tehas alustaks tootmist 2022. aastal.

Toimetaja: Priit Luts, Merili Nael, Toomas Pott



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: