Kommunismijärgse Rumeenia valitsusvastased protestid lõid rekordeid ({{commentsTotal}})

{{1486021801000 | amCalendar}}

Rumeenias leidis kolmapäeval aset kommunismijärgse aja suurim massimeeleavaldus, kui tõenäoliselt sajad tuhanded inimesed tulid erinevates linnades tänavaile meelt avaldama valitsuse otsuse vastu dekriminaliseerida võimu kuritarvitamine, ehkki see käib vastu korruptsioonivastasele võitlusele.

Meedia andmeil oli pealinnas Bukarestis vähemalt 200 000 inimest, kes nõudsid valitsuse tagasiastumist seoses erakorralise määrusega, mille alusel ei ole võimu kuritarvitamine enam kriminaalkorras karistatav ning mis võeti vastu parlamendist mööda minnes. Otsus ilmus kolmapäeva hommikul kell 3 ametlikus väljaandes ja saab peatselt automaatselt seaduse jõu.

Bukaresti meeleavaldusel loopisid mitmed demonstrandid pudeleid, kive ja pürotehnikat julgeolekujõudude suunas, kes vastasid neile pisargaasiga. Osa politseinikke ja meeleavaldajaid vajas ka arstiabi.

Teist ööd järjest tulid inimesed tänavaile mitmel pool riigis, muu hulgas ka Timisoaras, mis oli 1989. aasta revolutsiooni häll. Toona päevi kestnud ülestõus sundis võimult lahkuma diktaator Nicolae Ceaușescu, kes koos abikaasaga hukati 25. detsembril 1989. aastal.

Sotsiaaldemokraatide (PSD) juhitav valitsus on võimul olnud vaid nädalaid. Ligi aasta eest võimult tõugatud PSD-l õnnestus sellele vaatamata teha 11. detsembri valimistel hea tulemus.

Valitsus ei kommenteerinud teisipäeval kuidagi määrust, ent kolmapäeval ütles justiitsminister Florin Iordache oma Facebooki lehel, et määruses pole midagi salajast, seadusevastast ega ebamoraalset.

Bukaresti sõnul vastab määrus igati põhiseadusele.

Kriitikute sõnul on määrusest suurim kasusaaja PSD liider Liviu Dragnea, kes on hetkel kohtu all väidetava võimu kuritarvitamise tõttu. Lisaks talle uuritakse veel mitme teise vasakpoolse poliitiku võimalikke võimu kuritarvitamisjuhtumeid.

Dragneat karistati 2016. aasta aprillis kahe aasta pikkuse tingimisi vangistusega valimistel häälte võltsimise tõttu. Selle pärast ei saa temast peaministrit, Dragnea sõnul on see ebaaus.

Samuti taotleb peaminister Sorin Grindeanu parlamendilt luba vangidele erakorraliselt armu anda, et vähendada ülerahvastatust kinnipidamisasutustes. Ettepanek peaks mõjutama umbes 2500 inimest.

Plaani on tauninud ka Rumeenia peaprokurör.

Kava mõjutab peamiselt inimesi, kes kannavad vähem kui viieaastast karistust, välja arvatud juhul, kui nad on süüdi mõistetud seksuaal- või vägivaldses kuriteos. Üle 60-aastaste, rasedate või noorte lastega kinnipeetavate karistust tahetakse vähendada poole võrra hoolimata sooritatud kuriteo iseloomust.

Iordache kaitses ettepanekut, öeldes, et selle eesmärk on leevendada ülerahvastatust vanglas, mitte aidata poliitikuid, kes on viimastel aastatel olnud korruptsiooni tõttu uurimise ja kohtu all. "Tahan teha selgeks, et sellest ei lõika kasu ei vägistajad, mõrvarid ega korruptsioonis süüdistatud," ütles minister varem.

Kriitikute sõnul on sellegi ettepaneku suurimad kasusaajad korruptsioonis süüdi mõistetud poliitikud. 

Ka Euroopa Liit on Rumeeniat uue seaduse valguses manitsenud, et see ei püüaks korruptsiooniga võitlemist lõpetada ning korruptante rehabiliteerida.

Rumeenia president taotleb võimu kuritarvituse seaduse tühistamist

Peale eetilistel kaalutlustel ameti maha pannud majandusministri on poliitikuist toimuvasse rahva poolel sekkunud ka president Klaus Iohannis, vahendas "Aktuaalne kaamera".

President lubas neljapäeval, et palub kohtunikel kuulutada põhiseadusvastaseks sajad tuhanded meeleavaldajad tänavatele toonud valitsuse määrus, millega dekriminaliseeriti võimu kuritarvitamine.

Iohannis ütles, et läheb erakorralise määrusega konstitutsioonikohtusse, mis on viimane kohtuinstants seaduse peatamiseks.

"Presidendi ja riigipeana otsustasin anda asja põhiseaduskohtusse. Minu arvates on tegu õigusliku konfliktiga põhiseaduslikul alusel, mille ühel poolel on valitsus ja teisel poolel õigussüsteem ja parlament," sõnas ta.

Rumeenia peaminister jäi proteste põhjustanud määrustele kindlaks

Rumeenia peaminister Sorin Grindeanu jäi neljapäeval kindlaks valitsuse otsusele suruda läbi määrused mitmete korruptiivsete õigusrikkumiste dekriminaliseerimisest, seda hoolimata riigi suurimatest protestidest pärast kommunismi kokkuvarisemist 1989. aastal.

"Me langetasime valitsuses otsuse ja me jätkame selle elluviimist," ütles Grindeanu.

 

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



err.ee 45. Tartu maratonil
Autoralli MM
uudised

Raua 22

Ehitaja omavoli viib Kadriorus ajaloolise hoone lammutamiseni

Tallinnas Kadriorus Raua 22 asuvat miljööväärtuslikku hoonet ootab ees lammutamine, sest möödunud sügisel eemaldas hoonet laiendama ja rekonstrueerima pidanud osaühing Hestlandia lubatust märksa enam seinu ning nüüdseks on selgunud, et olemasolevat hoonet enam säilitada ei saa.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: