"Rahva teenrid": EAS hoidis infot Ermamaa toetuse kohta mitu aastat alusetult kinni
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) hoidis infot kinni ja avalikustas osaühingu Ermamaa toetust puudutava info alles pärast president Toomas Hendrik Ilvese ametiaja lõppu ning juba ainuüksi see väärib hukkamõistu, leiti Vikerraadio saates "Rahva teenrid".
Ajakirja Pere ja Kodu peatoimetaja Heidit Kaio tõi välja, kuidas USAs ei kõhelnud FBI avalikustamast presidendikandidaat Hillary Clintoni e-kirjadega seotud probleeme valimiskampaania ajal.
"FBI tegi otsuse, et on avalik igal juhul ja igal tingimusel selles ajahetkes, kui neil see kahtlus tekib. Meie näeme praegu selgelt olukorda, kus EAS on hoidnud informatsiooni kinni. See tuli avalikuks pärast seda, kui Toomas Hendrik Ilves presidentuurist tagasi astus. Juba see fakt väärib hukkamõistu. See ei ole EASi otsustada, keda toetada või kelle informatsiooni kinni hoida või lekitada," sõnas Kaio.
Ta lisas, et avalikkusel on igal juhul õigus teada infot sel hetkel, kui see tekib, seega olnuks õige aeg avalikkust teavitada aastal 2012, mitte 2016.
ERRi ajakirjanik Taavi Eilat märkis, et see juhtum riivab inimeste õiglustunnet. Samuti ei mõista ta, miks EASi toonane juhatuse liige Maria Alajõe ei suuda öelda, et on eksinud ning vabandust paluda.
"See "ma vabandan" on üldse selline asi, mida meie avalikus sfääris kuuleb väga vähe. See on ühest küljest nii lihtne asi, mida öelda, aga teisalt aitab väga palju inimestel mõista," sõnas ta.
Saatejuht Mirko Ojakivi märkis, et vabandust palumine eeldab, et inimene end ka süüdi tunneks.
"Mulle tundub, et selles loos on praegu niimoodi, et kogu see seltskond, kelle suunas avalikkus näitab, ütleb, et meie ei ole midagi valesti teinud. Sest kui nad ütleks, et me vabandame, siis järelikult nad on midagi valesti teinud. Võib-olla häda ongi see, et oodatakse inimestelt vabandamist, kes ei tunne end süüdi," nentis Ojakivi.
Ta lisas, et Ilvesele on teda aidata püüdes karuteene tehtud, sest kui praegu inimestelt küsida, mida nad eelmisest presidendist meenutavad, tuleb paljudele esimesena pähe just Ärma toetuse juhtum.
"Ilvese seisukohast on see küll üks suur jama, kui sind mäletatakse mingi ühe skandaaliga seoses," nentis Ojakivi.
Alajõe viitab tehtud vigadest rääkides alluvatele
EAS teatas mullu oktoobris, et esitas OÜ-le Ermamaa tagasinõude 19 039 eurot, kuna selle osanik Toomas Hendrik Ilves oli teinud kohe pärast presidendiametist lahkumist avalduse, et ei jätka toetuse eest rajatud OÜ Ermamaa sihipärast kasutamist. Ilves maksis maksis 190 392-eurosest toetusest 10 protsenti tagasi kohe oktoobris.
EAS lähtus tagasinõuet esitades juhatuse 30. märtsi 2012 otsusest, mille järgi küsib EAS toetuse tagasi vaid osaliselt, juhul kui Ilvese presidendiametist lahkumisel ei jätka Ärma talu tegevust turismitaluna, nagu nägid ette toetuse andmise tingimused.
2012. aastal üritas Alajõe jätta 190 000 euro suurune toetus täielikult maksumaksja õlule. Ta uuris toonaselt majandusministrilt Juhan Partsilt, kas tagasinõude võiks katta Phare programmist, mille eesmärk oli hoopis toetada Ida-Euroopa riike enne ühinemist Euroopa Liiduga. Parts aga pidas ettepanekut ebaeetiliselt ning keeldus.
Tänavu jaanuari lõpus otsustas EASi juhatus, et puudub alus nõuda Ilveselt tagasi ülejäänud 90 protsenti Ermamaale makstud eurotoetusest. Seetõttu maksab EAS ligi 152 000-eurose toetuse Euroopa Komisjonile tagasi omavahenditest ehk Eesti maksumaksja taskust.
EASi praegune juhatuse esimees Sille Talvet-Unt tunnistas, et tahtlikke rikkumisi pole tuvastatud, kuid projekti menetlemise eri etappides on tehtud vigu .
EASi endine juht Maria Alajõe ütles reedel asutuse eksimustest rääkides, et otsuste tegemist valmistasid ette juristid ja teised tema alluvad, kes asja teisiti tõlgendasid kui seda praegu tehakse.
Toimetaja: Karin Koppel