Riigiastutuste pealinnast välja kolimise plaan sai alguse juba eelmise riigihalduse ministri ajal. Möödunud suvel valmis rahandusministeeriumil ka esimene konkreetseid asutusi puudutav riigiülesannete analüüs. Kuigi valitsus on vahepeal vahetunud, kirjutas uus koalitsioon asutuste väljaviimise oma võimuleppesse.

"Ikka valitakse need asutused, mille funktsioneerimine Tallinnast väljaspool ei ole raskendatud. Ministeeriumid ja poliitikakujundajad ja organisatsioonid, mis töötavad otse riigiga, peavad kindlasti Tallinna jääma," selgitab riigihalduse minister Mihhail Korb (KE) üldist põhimõtet.

"See võimalik kataloog, millised asutused võiksid tulevikus paikneda väljaspool Tallinna, on ikkagi kümnetes. Ja see ei puuduta üksnes riigivalitsemise või riigivõimu asutusi, vaid tegelikult riik on ka osanik äriühingutes või sihtasutuste asutaja, tegelikkuses on kõne all ka sellised institutsioonid," lisab justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL).

Siiani räägiti 35 asutusest. Minister Korbi sõnul on nüüdseks võimalikke ümberkolitavaid asutusi alles jäänud 25. Kuigi valitsus hoiab kiivalt enda teada, milliste asutuste võimalik kolimine arutlusel on, on "Aktuaalsele kaamerale" teadaolevalt asutuste seas näiteks sotsiaalkindlustusamet, mille 150 töökohta liigutataks Paidesse, Riigi Kinnisvara AS-i umbes 150 töökohta Jõhvi ning veterinaar- ja toiduameti suurusjärgus 50 töökohta Jõgevale.

"Me loomulikult eelistaksime, et asutus kolib tervikuna välja, aga on kindlasti juhtumid, kus on võimalik viia välja ainult osa ametist, et ei ole võimalik viia kogu asutust Tallinnast välja," selgitab Korb. "See tähendab, et osa funktsioone jääb kindlasti dubleerima teineteist ja see ei ole kõige parem lahendus."

Haldusreformi ühinemiskonsultant, Geomeedia juhatuse esimees Rivo Noorkõiv kritiseerib senist lähenemisviisi.

"See on selline väga ametkonnakeskne lähenemine. Aga tegelikult me peaks ju ka vaatama, kuidas see elukorraldus seal kohapeal muutub. Sisult tähendaks seda, et kui me ametite ja töökohtade väljaviimisest räägime, siis peaks olema kompleksne käsitlus. Teine on see, mis torkab silma, et kas Eesti on siis tõesti nii Tallinna-keskne, et kui kuulata ka seda retoorikat, mis avalikus meedias on, et see on nagu väljasaatmine. Tallinnast välja saatmine, kuhugi asumisele," heidab Noorkõiv ette.

Riigireformi esialgsest plaanist viia Tallinnast osaliselt või täielikult teistesse Eesti linnadesse üle 3000 töökoha on praeguseks alles tuhat töökohta. Suuremat osa neist näeksid ministrid paiknemas Ida-Virumaal.

"Minu lähtekoht on see, et Ida-Virumaa julgeolekupoliitiliselt, ka integratsioonipoliitiliselt on erilise kaaluga," rõhutab Reinsalu. "Tõsiasi on see, et kui meil tegelikult viiakse läbi maavalitsuste reform, siis selle tulemusena kaob nendest maakonnakeskustest 200 töökohta ära. Ja tegelikult ainuüksi selle töökohtade arvu vähenemise erikaalu proportsioon nihkub Tallinna kasuks. Selle tasakaalustamiseks oleks mõistlik vaadata, sihiseade võiks olla, et ikkagi enamikes maakonnakeskustes oleks üks niisugune keskne riigiasutus," visandab Reinsalu.

Noorkõiv leiab, et efekti saavutamiseks peab olema ka massi.

"Kui tahta mingit efekti saavutada, siis kümme töökohta ühte kohta oleks kohapeal oluline panus, aga seda on vähe. Ma kujutaks ette, et võiks keskenduda kahele territooriumile: Ida-Virumaale ja näiteks Tartusse kui regionaalsesse keskusesse, et hoida seda asutussüteemi keskust ja elu, siis ma arvan, et alla tuhande töökoha ei ole üldse mõtet rääkida," on Noorkõiv resoluutne.

"Aktuaalsele kaamerale" teadaolevalt hääletasid valitsuse liikmed hiljuti konkreetsete asutuste võimaliku väljaviimise või Tallinna jäämise üle. Riigihalduse minister Mihhail Korb põikleb aga kõrvale küsimusest, milliste asutuste pealinnast välja viimine on praeguse plaani järgi kõrvale lükatud.

"On võimalik rääkida Eesti Energia välja viimisest, aga pigem täna Eesti Energia ei ole võetud konkreetseks sihiks, kuigi selliseid arutelusid ja läbirääkimisi võiks edasi pidada. Miks mitte seda asutust välja viia, aga täna ta ei ole reaalses kavas," arutleb Korb.

Kui ministeeriumid on oma haldusalast asutused välja valinud, siis peaks praeguste plaanide järgi toimuma kogu kolimine napilt kolme aasta jooksul ja algama juba sel aastal.

Kas poleks õiglane öelda nendele inimestele varem, keda see puudutab?

"Keegi mitte midagi ei varja. Loomulikult, kõigile öeldakse õigel hetkel, kõigiga arutatakse, sest see on seotud kas kolimise või töökoha vahetusega," möönab Korb.

Urmas Reinsalu ütleb, et riigiasutuste kolimine lisakulusid kaasa tuua ei tohiks. Mihhail Korb aga tõdeb, et ülevaadet, mis selline kava maksab, on vara küsida, kuigi ilmselt tuleb lisaraha taotleda.

"Loomulikult, kolimine on seotud rahadega, raha paneb paika asutusi, mis viiakse ja missugused võimalused meil konkreetses kohas on. Numbritega ma ei spekuleeriks, aga loomulikult iga töökoht maksab," kinnitab Korb.

Sel kuul peaks valitsus lõplikult paika panema vähemalt esialgse kava, millised asutused, kuhu ja millal liigutatakse.

Kogu reformi ohuna toob Rivo Noorkõiv välja, et üheks probleemiks võib olla kohapeal suures osas uute inimestega organisatsiooni üles ehitamine. Teisalt tuleks aga vältida haridusministeeriumi näidet, kus inimesed pendeldavad ikkagi Tallinna ja Tartu vahet.

"Ikkagi see asutuse jätkusuutlikkus - kui vaadata ka rahvsuvahelisi uuringuid, siis see näitab seda, et jah, töökoht viiakse välja, asutus viiakse välja, vaikselt hakatakse tagasi tulema ja ühel hetkel te näete, et osutub ebaefektiivseks ja kõik on nii nagu alguses, Tallinnas uuesti koos," pelgab Noorkõiv.

Pea pooled ametnikud töötavad Tallinnas

Riigi ülesannete analüüsi andmetel on keskvalitsuse töötajaid Eestis pea 55 000. Neist ligi pooled (45 protsenti) töötavad Tallinnas, ligi veerand (22 protsenti) Tartus, kuus protsenti Ida-Virumaal ja neli protsenti Harjumaal, väljaspool Tallinnat. Mujal on töötajaid alla kolme protsendi omavalitsuse kohta.

Riigikantselei kõik ametnikud töötavad Tallinnas, põhiseaduslike institutsioonide töötajaid on Tallinnas 84 protsenti. Protsentuaalselt suurim hulk ministeeriumitöötajaid on pealinnas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil, täpsemalt 79 protsenti. Protsentuaalselt vähim töötab Tallinnas maaeluministeeriumi ametnikke - 22 protsenti.

Vaid kahel ministeeriumil asub Ida-Virumaal üle kümne protsendi töötajaist: justiitsministeeriumil (17 protsenti) ja siseministeeriumil (14 protsenti). Esimese puhul mängib suurt rolli Viru vangla, teisel politsei- ja piirivalve- ning päästeameti töötajad. Seega arenguruumi on.