Paroolikaartidega saab tulevikus teha vaid pisimakseid ({{commentsTotal}})

Sajad tuhanded eestlased kasutavad netipanka sisselogimiseks ja ülekannete tegemiseks endiselt paroolikaarti. Vähem kui aasta pärast jõustuv eurodirektiiv lubab aga paroolikaardiga teha vaid pisimakseid ning enamik kliente peab valima uuema tuvastusvahendi.

Pangaliidu hinnangul kasutavad enamiku pankade eraklientidest umbes pooled paroolikaarte, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See number on päris suur - umbes 300 000 klienti, mis on umbes pool meie digikanalite kasutajatest. Need on kliendid, kes peaksid leidma endale uued võimalused," rääkis Swedbanki digitaalsete teenuste osakonna juhataja Agnes Oidsalu.

Uued võimalused tuleb leida seoses eurodirektiiviga, mille liikmesriigid peavad üle võtma hiljemalt 2018. aasta jaanuari keskpaigaks. Direktiiviga pannakse pankadele ja teistele makseteenuste pakkujatele peale kohustus nõuda internetiülekannete puhul klientidelt tugevat autentimist, mis tähendab mobiil-ID, ID-kaardi, PIN-kalkulaatori või mõne muu paroolikaartidest turvalisema lahenduse kasutamist.

Paroolikaartide kasutus siiski päris keelu alla ei lähe, kuid ilmselt pannakse paika teatud piirmäärad, millest väiksemate summade puhul võib nende abil endiselt makseid teha.

"Pigem saavad need olema pisimaksed ja nende piirmäärade sees jääb pankade enda otsustada, kas ja kui palju nad lubavad paroolikaartidega makseid teha," ütles rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna jurist Kaarel Eller.

"Viimane tööversioon, mida mina olen kuulnud, oli see, et üksikute maksete puhul üle kümneeurosed maksed peaksid olema kinnitatud tugeva autentimisvahendiga ja väikesed maksed kogusummas, mis ületavad sadat eurot. Aga veelkord rõhutan, need on alles tööversioonid ja lõplikke kokkuleppeid ei ole," selgitas Oidsalu.

Ta lisas, et neile teadaolevalt tuleb tulevikus oma konto nägemiseks klientidel vähemalt kord kuus logida sisse tugeva ehk turvaliseks loetud autentimisvahendiga.

Rahandusministeeriumi hinnangul hakkavad ulatuslikud piirangud paroolikaartidele kehtima alates 2018. aasta lõpust.

Toimetaja: Merili Nael



"Suud puhtaks" OTSE: Eesti läbi välispilgu

Eestis elab kokku 192 erinevast rahvusest inimese, mistõttu võib julgelt öelda, et Eesti Vabariigi 100. juubelit tähistavad meie kõrval elavad inimesed, kelle soontes ei voola tilkagi eestlase verd. Milline paistab Eesti Vabariik inimestele, kes on asunud siia elama viimasel paarikümnel aastal? Mis on Eesti head ja vead? Räägime suud puhtaks!

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: