The New York Times kirjutab, et kõnealune tiibrakett on sama, mida Venemaa Barack Obama administratsiooni teatel 2014. aastal katsetas. Valitsuse teatel rikkus see testimine 1987. aastal sõlmitud lepet, mis keelustab USA ja Venemaa maismaalt startivad keskmaaraketid.

Obama administratsioon püüdis veenda Venemaad rikkumist parandama, kuni rakett on veel katsetuse faasis. Selle asemel on Venemaa liikunud süsteemiga edasi, võttes kasutusse täielikult toimiva üksuse.

USA valitsuse ametnike teatel on Venemaal nüüd kaks keelatud uute tiibrakettide pataljoni. Üks neist asub jätkuvalt Venemaa kaguosas Kapustin Jari raketikatsetuse paigas. Teine viidi USA ametnike sõnul detsembris mujal asuvasse baasi.

Täpsemat infot anonüümseks jääda soovinud ametnikud ei avaldanud.

Ameerika ametnikud on nimetanud tiibraketti SSC-X-8-ks, kuid praegustes luureraportites on "X" nimest eemaldatud, mis viitab sellele, et USA luureametnike hinnangul on rakett kasutusvalmis ning mitte arendamisjärgus olev süsteem.

Pentagon on varem väljendanud suurt muret Venemaa raketiprogrammi üle. USA on otsinud võimalusi, kuidas sellele vastata, paigutades Euroopasse täiendavaid raketikaitsesüsteeme või arendades välja õhu või mere kaudu kasutatavaid tiibrakette.

Duumasaadik: Venemaa ei riku keskmaa-tuumajõudude lepet

Süüdistus, et Venemaa rikub keskmaa-tuumajõudude lepet (INF), ei vasta tõele, ütles Vene parlamendi alamkoja väliskomisjoni esimees kolmapäeval.

"Kesk- ja lühimaarakettide lepingut ja tiibrakettide süüdistusi puutuvalt, siis antud juhul pada sõimab katelt. Nimelt Washington rikub kesk- ja lühimaarakettide lepingut, paigutades raketikilbi osi Ida-Euroopasse. Venemaa seda lepingut rikkunud ei ole ega hakkagi rikkuma," ütles Leonid Slutski BNS-i teatel ajakirjanikele.

Ka Venemaa välisministeerium teatas, et riik ei riku lepet. Venemaa teatel rikub lepet aga hoopis USA ning täpsemat vastust valmistatakse parasjagu ette.

USA hinnangul rikub uus rakett INF-i, mis sõlmiti Ühendriikide ja Nõukogude Liidu vahel 1987. aastal ja milles keelatakse 500-5500 kilomeetrise tegevusraadiusega rakettide arendamine.