Vene senaatorid tahavad anda Putinile esimese tuumalöögi õigust ({{commentsTotal}})

Vene raketisüsteemid BM-21 Grad, 9K720 Iskander-M ja  BM-30 Smerch õppusel Leningradi oblastis 2017. aastal.
Vene raketisüsteemid BM-21 Grad, 9K720 Iskander-M ja BM-30 Smerch õppusel Leningradi oblastis 2017. aastal. Autor/allikas: EPA/Scanpix

Venemaa parlamendi ülemkoda ehk föderatsiooninõukogu tegi ettepaneku muuta Venemaa sõjalist doktriini, mis keelab esimesena massihävitusrelvi kasutada.

Muudatus, mis annab president Vladimir Putinile volituse kasutada esimesena tuumarelva, on osa Moskva vastusest USA plaanile loobuda keskmaa-tuumarelvastuse leppest (INF - Intermediate-Range Nuclear Forces Treaty). USA soovib leppest taanduda, sest Washingtoni hinnangul on Venemaa tegelikkuses leppe tingimusi korduvalt rikkunud. Moskva on need süüdistused omakorda tagasi lükanud, vahendas Times.

Venemaa senine doktriin sätestab sisuliselt, et tuumarelva kasutatakse kahel juhul. Esiteks siis, kui Venemaad rünnatakse tuumarelvaga, ja teiseks siis kui kas või ainult tavarelvastusega tehtud rünnak Venemaa vastu on niivõrd ulatuslik, et see seab ohtu Venemaa kui riigi eksistentsi.

Föderatsiooninõukogu ettepaneku kohaselt võiks Venemaa president tuumarelva abil kätte maksta ka siis, kui vastane on kasutanud strateegilist relvastust, mis ei ole tuumarelvastus.

Föderatsiooninõukogu ettepanek, mille asjus olevat konsulteeritud ka kaitseministeeriumi esindajatega, on mittesiduv ning seega ei tähenda see, et Venemaa oma sõjalist doktriini selles küsimuses ilmtingimata muutma hakkab. Näiteks asevälisminister Sergei Rjabkov ütles alles reedel TASS-ile, et Venemaal pole kavatsust oma sõjalist doktriini muuta. Küll aga rõhutas ta, et puhkenud diskussioon näitab seda mõju, mida avaldab USA plaan leppest taganeda.

Kreml on korduvalt hoiatanud, et USA võimalik taandumine 1987. aastal Ronald Reagani ja Mihhail Gorbatšovi poolt sõlmitud keskmaa-tuumarelvastuse leppest muudaks maailma ohtlikumaks. President Putin kohtus julgeolekuametnikega alles esmaspäeval, et seda teemat arutada, ning riigipea kinnitas, et juhul, kui USA leppest lahti ütleb, et jää see samm Moskva-poolse vastuseta.

Väidetavalt on Putinil ja tema USA kolleegil Donald Trumpil plaanis INF-i teemat arutada ka sel kuul Argentinas toimuval G-20 tippkohtumisel.

Föderatsiooninõukogu riigikaitsekomitee liige Franz Klintševitš, kes on varemgi sõjakate avaldustega silma paistnud, teatas ettepaneku teemal, et see samm on hoiatuseks Ida-Euroopa riikidele, kus asuvad NATO baasid, nagu näiteks Eesti, Läti ja Leedu. "Need riigid peaksid mõistma, et me ei vaata lihtsalt läbi silmade - me reageerime."

Föderatsiooninõukogu välisasjade komitee esimees Konstantin Kossatšov omakorda rääkis, et USA-le vastamiseks võib Venemaa hakata rakette paigutama oma liitlaste territooriumile. Tema sõnul on need plaanid siiski veel hüpoteetilised ja ta avaldas lootust, et keskmaa-tuumarelvastuse lepet. "Me teeme tööd kõigiga, kes on valmis koostööks Venemaaga survestamaks Ühendriike lepet säilitama," lausus ta.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: