Statistika on maakonniti väga erinev. Eriti sageli tuleb põgenemisi ette Ida-Virumaal, eelmisel aastal näiteks 228. Teisel kohal on Pärnumaa 53 põgenemisega, rahvarohkeimas maakonnas Harjumaal oli see number vaid 49, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Harju maakohus vahistas teisipäeval 19-aastase noormehe, kes on tõenäoliselt laupäeval inimese surmaga lõppenud liiklusõnnetuse põhjustaja. Sündmuskohalt põgenenud ning inimesed abita jätnud juhti otsisid politseinikud tunde, kammides läbi lähedalasuvaid tänavaid. Otsingud kandsid vilja 14 tundi hiljem, kui leiti õnnetuskohast umbes kilomeetri kaugusele Vilde teele pargitud avariiline BMW.

Et põgenejad leitakse, ei ole erand, vaid pigem reegel, kinnitas Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse juht Hannes Kullamäe.

"Viimasel ajal ei meenu mulle ühtegi õnnetust, mida me ei oleks suutnud tuvastada või süüdlast kätte saada. Politsei teeb endast kõik, et need isikud kätte saada ja vastutusele võtta," rääkis Kullamäe.

Õnnetuskohalt lahkumine on seaduse mõistes väärtegu ja pole saladus, et politsei käsitleb seda pea alati samade pügalatega, mis joobes juhtimist ehk maksimumiga.

"Jah, ütleme niimoodi, et see on täna meie jaoks sama prioriteediga. Kui ta ikka sündmuskohalt jalga laseb ja me ei suuda joovet tuvastada, siis karistuse mõistes on see sama, mis joobes juhtimine. Meie selles osas allahindlust ei tee," sõnas Kullamäe.

Paradoksaalsel kujul muutub aga kõik, kui põgeneja sõidab kellegi vigaseks või surnuks. Siis asub asja menetlema juba kohus kriminaalasja raames, kes seadusest tulenevalt nõuab joobe kui raskendava asjaolu tuvastamiseks kindlaid tõendeid.

"Sellisel moel, nagu joobeseisund, seda tõendada ei saa. Seadused näevad ette konkreetsed tingimused, mida tuleb tõendada, ta peab olema puhunud tõenduslikku alkomeetrisse, andnud vereanalüüsi või uriinianalüüsi. Kui isik on põgenenud, neid ju teha ei saa," rääkis Põhja ringkonnaprokurör Rainer Amur.

Nädalapäevad tagasi tuli uudis, et Tõstamaal 2014. aastal tüdruku surnuks sõitnud ja sündmuskohalt põgenenud juht läheb vangi vaid pooleks aastaks. Tõsi, tegemist oli kokkuleppemenetlusega, aga siingi mängis rolli asjaolu, et surmaauto roolis olnud Andrus Järviku joovet põgenemise tõttu tuvastada enam ei saanud.

Prokurör Amur ütles, et tema paneb alati süüdistusse joobele viitavad asjaolud kirja ning loodab, et kohus seda oma siseveendumuse kujundamisel arvestab. Rohkemat ta tänase seaduse valguses teha ei saa.

Eelnõu muudaks sündmuskohalt põgenemise kuriteoks

Justiitsminister Urmas Reinsalu kommenteeris "Aktuaalsele kaamerale", et sündmuskohalt põgenemine oma joobe varjamiseks ei tohiks olla kuriteo sooritanule kasulikum kui seaduse ees oma karistuse vastu võtmine. Selle jaoks on parlamendi menetluses seadusemuudatus.

"Ma arvan, et see olukord on kindlasti vastuolus nii õigusriigi põhimõtte kui ka avaliku, üldise arusaamaga ausa mängu reeglitest ja tegelikkus ei saa olla nii, et inimesele, kes sooritab kuriteo, on põgenemine kasulikum kui astuda seaduse ette ja võtta oma karistus vastu. Seetõttu olen plaaninud seadusemuudatuse, mis on ka parlamendi menetluses. Selle eesmärk on üks ja selge - tulevikus, kui inimene põhjustab oma kuriteoga liiklusõnnetuses teise inimese surma või raske kehavigastuse ja siis põgeneb sündmuskohalt, siis see ei tohiks olla enam väärtegu, vaid karistatav kui kuritegu," selgitas ta.

Ministri hinnangul võiks see seaduseks saada lähikuudel.

Reinsalu sõnul purjuspäi inimese surnuks sõitmist tahtliku tapmisega juriidiliselt võrdsustada ei saa. Küll aga saab tema sõnul anda karistuspoliitilise hinnangu, et purjuspäi inimese surnuks sõitmine saab olla samasuguse karistusega.

"Selle koha pealt olen ma samuti esitanud parlamendile seaduseelnõu, mis on sama eelnõu, mis puudutab konkreetselt ka retsidiivsete roolijoodikute karistuste karmistamist. Ma loodan, et parlament seda ettepanekut toetab. Karistuspoliitika peab olema vastavuses selle ohu tõrjumisega, mille ohvriks võivad kõik kaaskodanikud sattuda," rääkis minister.