Fotod ja videod: Stockholmi lähistel süütasid vandaalid autosid ja peksid segi poode ({{commentsTotal}})

{{1487657362000 | amCalendar}}

Stockholmi Rinkeby linnaosas, kus elab palju immigrante, leidis esmaspäeva õhtul aset laialdane vägivallalaine, kui mõnikümmend noort loopis korrakaitsjaid kividega, süütas mitu autot ja peksis segi kauplusi. Politseil tuli vandaalide korralekutsumiseks kasutada ka tulirelva.

Politseinike sõnul osales rahutustes 30-50 isikut, vahendasid Yle, SVT ja BNS.

Massirahutused said alguse, kui politsei pidas kella 20 paiku õhtul Rinkeby metroojaamas kinni ühe tagaotsitava isiku.

Uus vägivallalaine piirkonnas puhkes aga hiljem kella 22 ajal. Märatsejad süütasid autosid ning rüüstati kaht metroojaama lähedal asuvat poodi. Vähemalt ühe poeomaniku vastu kasutasid ründajad ka vägivalda. Hommikuks oli teada, et peksmise tagajärjel on haiglaravi vajanud kolm inimest.

Võimuesindajad said olukorra kontrolli alla keskööks.

Ametlikult on politseile tehtud kolm avaldust massirahutuste kohta ning kaks avaldust vägivalla kasutamise kohta. Lisaks on politsei algatanud mitmeid menetlusi, mis puudutavad võimuesindajale vastu hakkamist, varastamist ning võõra omandi lõhkumist.

Politseinik tulistas otse märatsejate suunas

Politsei kinnitas hiljem, et tulirelva ei kasutatud mitte hoiatuslasu tegemiseks, vaid lask tuli teha otse korrarikkujate suunas. Võimuesindajate sõnul oli olukord Rinkeby metroojaama juures ohtlik.

"Nad (politseinikud - Toim.) sattusid väga kitsasse kohta, kus neid ründas korraga mitmeid isikuid, kes loopisid kive. Nad tundsid, et nad on ohus," selgitas politsei valveülem Sylvia Odin ajalehele Aftonbladet.

"Politseinik tulistas kividega loopijate suunas, kuid lask ei tabanud," kinnitas Tony Lagerkrantz Solna politseist SVT-le.

Piirkonnast ega lähistel asuvatest haiglatest pole leitud ühtegi kuulihaavaga isikut. Ühel politseinikest on käevigastus, mille tekitas märatseja poolt visatud kivi.

Rinkeby on Stockholmi linnaosa, mille umbes 15 000 elanikust ligi 90 protsenti moodustavad esimese või teise põlvkonna immigrandid.

Rinkeby oli üks nendest Rootsi piirkondadest, kus puhkesid 2013. aastal suured massirahutused, mille käigus leidis aset palju süütamisi ning rünnakuid märulipolitsei vastu. Samuti on see üks viieteistkümnest piirkonnast, mille Rootsi politsei on oma 2015. aasta raportis liigitanud "eriti ohustatuteks". Samas on Rootsi võimud korduvalt lükanud tagasi väited, justkui oleks nimetatud piirkondade näol tegu kohtadega, kuhu "politsei ei lähe".

"Aktuaalne kaamera": ärevad sõnumid tekitavad ka Rootsis elavates eestlastes vastakaid tundeid

Järjekordsed ärevad sõnumid tekitavad ka Rootsis elavates eestlastes vastakaid tundeid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Vabakutseline ajakirjanik Anu Kaupmees ütles, et eelkõige tõusevad viimase aja uudistest esile konfliktikohtadena välja samad linnaosad ja neis elab palju immigrante.

"Rootsi politsei on koostanud sellise raporti, mida kõik võivad lugeda, et 54 rajooni Rootsis on problemaatilised ja nendest 15 elamurajooni on eriliselt kõrge kuritegevusega ja sotsiaalsete probleemidega linnaosad. Niisugused sündmused ei ole ebatavalised," nentis ta.

Kaheksa aastat Rootsis elanud poliitikaanalüütik ja vabakutseline ajakirjanik Evelin Tamm märkis, et kuigi uudistepildis näib torm, siis tuleb esmalt selgeks teha faktid. Need on tema sõnul viimasel ajal paigast ära. "Trump vihjab otse, et need inimesed, kes siia saabusid ja siin möllasid on need inimesed - see ei ole tõsi."

"Ameerikas on olemas tegelikult Rootsi kohta väga hea statistika, mis näitab, et Rootsis on kriminaalsuse tase väga madal ja peetakse väga turvaliseks riigiks. See pilt, mida Trump hakkas maalima, ei vasta üldse ka nende enda sisemistele andmetele," väitis Rootsi Eestlaste Liidu poliitika- ja väliskomisjoni juht Evelin Tamm.

"Aktuaalne kaamera" suhtles sel teemal teistegi Rootsi asjatundjatega. Näiteks endine Eesti suursaadik Rootsis Jaak Jõerüüt lausus, et tegelikult on küsimus selles, millega Rootsit võrrelda. Paljude teiste riikidega võrreldes ollakse jätkuvalt väga eeskujulikud, kuid võrreldes Rootsi enda varasema kuvandiga on asi muutunud muret tekitavaks.

Ka Anu Kaupmees lisas, et praegune tähelepanu Rootsile on negatiivse mõjuga. "Kahju on sellest, et see kuritegevus on Rootsi mainet maailmas kahjustanud, kõik sellest räägivad ja varju on jäänud Rootsi head küljed."


 

Toimetaja: Laur Viirand, Taavi Eilat



KRIIS LÄTI PANGANDUSES
Rimšēvičs (vasakult teine) ja Pilštšikov tema kõrval 22. augustil 2010. Venemaal jahipeol.
"Läti panganduse eripära"

AP: Läti keskpanga juht nõudis pistist ja käis Putini liitlastega jahil"Läti panganduse eripära"

Uudisteagentuur Associated Press kirjutab, et Läti keskpanga president Ilmārs Rimšēvičs nõudis Norvik panga juhtidelt 100 000 eurot kuus, et pank saaks edukalt Läti turul tegutseda. Samuti tuleb artiklis esitatud väidete põhjal esile Rimšēvičsi võimalik seotus Venemaa suunalt organiseeritud rahapesuga, mis omakorda võib tähendada ka väljapressimisohtu Kremli eriteenustelt.

UUDISED

Maratonil kokku kukkunud professor Rein Ahas suri

Suri Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm

Kalashnikovi automaat Venemaa sõjaväeõppusel, arhiivifoto.

ERR Moskvas: palgasõdurite eelnõu lähiajal vastu ei võeta

Süürias ei sõdi üksnes Vene regulaarväed, vaid ka palgasõdurite üksused, millest kuulsaim on oma juhi järgi nime saanud Wagneri üksus. Viimasel ajal on nad taas kord tähelepanu pälvinud sellega, et väidetavalt sai suur hulk neist surma üle-eelmisel nädalal Süürias aset leidnud USA õhurünnakus.

uudised
uudised
Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: