Rootsis arutavad poliitikud, kas saata ka sõdurid kuritegevusega võitlema ({{commentsTotal}})

Rootsi politseinikud 18. jaanuaril sündmuskohal pärast plahvatust Malmö politseijaoskonna juures.
Rootsi politseinikud 18. jaanuaril sündmuskohal pärast plahvatust Malmö politseijaoskonna juures. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Alanud aastal on Rootsi parlamendis kerkinud üheks peamistest vaidlusteemadest kuritegevus, täpsemalt kriminaalsete jõukude vahelistest arveteklaarimistest tulenev vägivald. Eelmisel aastal leidis riigis aset 300 tulistamisjuhtumit, mille käigus hukkus 40 ja sai viga 135 inimest.

Kuigi mitme arenenud riigiga, eriti USA-ga võrreldes, pole Rootsi kuritegevus ja relvaga sooritatud kuritegude arv katastroofiline, on Rootsi ühiskonna jaoks tegu siiski märkimisväärse negatiivse trendiga. Üheks hiljuti vaidlusi tekitanud küsimuseks on ka see, kas kaitseväge võiks ja peaks kuidagi kasutama siseriikliku kuritegevuse ohjeldamiseks, vahendas Yle.

Sõdureid on viimasel ajal tänavatele korda tagama saadetud näiteks Prantsusmaal, Belgias, Suurbritannias ja mitmes teises riigis. Nendes riikides on põhjuseks olnud siiski eelkõige terroriaktide ennetamine, mitte niivõrd võitlus jõukude vägivallaga äärelinnades.

Otsa tegi lahti varem paremäärmusluses süüdistatud Rootsi Demokraatide esimees Jimmie Åkesson, kelle sõnul tuleks organiseeritud kuritegevuse vastu sõda kuulutada ning selle ülesande täitmisel peaks sõdurid politseinikele appi saatma. Poliitiku sõnul saaks selles küsimuses eeskuju võtta kas või Taanilt.

"Taanis saavad sõdurid lühikese politseikoolituse ja nad tegutsevad politsei juhtimisel. Nad põhimõtteliselt leevendavad politsei töökoormust, et politsei saaks saata kurjategijad kohtu ette ja sõdurid aitavad avalikku korda tagada," selgitas Åkesson ajalehele Aftonbladet.

Parteijuhi meelest võiks Rootsis saata sõdureid tagama avalikku korda nn problemaatilistes äärelinnades. "Seda võiks kaaluda massirahutuste ajal. Ma ei välistaks mingeid võimalusi, kui küsimus on kuritegevuse alistamises," lisas ta.

Peaminister peab ideed rakendatavaks

Ka sotsiaaldemokraadist peaminister Stefan Löfven ei soovinud välistada võimalust, et sõdureid võiks kasutada kuritegelike jõukude vastases võitluses.

"See ei oleks minu esimene valik, kuid ma olen valmis tegema seda, mis vaja, et jultunud organiseeritud kuritegevus kontrolli alla saada," kinnitas Löfven ringhäälingule SVT.

Peaminister juhtis tähelepanu ka sellele, et valitsus on hiljuti politseile lisaressursse eraldanud ning ka karistusi on karmimaks muudetud. Löfveni sõnul analüüsitakse ja kaalutakse praegu ka edaspidiseid lisameetmeid.

Justiitsminister on idee vastu

Mitmed peaministri parteikaaslased on aga sõdurite tänavatele saatmise plaani järsult tagasi lükanud.

Näiteks justiitsminister Morgan Johansson leidis, et idee pole praegu aktuaalne, ja ta arvas, et tegelikult ei toeta ka peaminister seda plaani.

"Ei peaks alahindama seda, kuivõrd keeruline on sellist jõukude kuritegevust välja juurida. Politseil on selle jaoks pädevus, sõduritel mitte," selgitas ta ja rõhutas, et ei maksa arvata, et lihtsalt relvakandjate juurde saatmine probleemi ära kaotab.

Mõjukas Stockholmi sotsiaaldemokraat Karin Wanngård on samuti plaani vastu. "Relvastatud sõdurite saatmine meie tänavatele ja väljakutele algataks hoopis midagi muud, midagi täiesti uut. See ei tule kõne allagi," teatas ta.

Malmös kärgatas taas plahvatus politseijaoskonna ees

Kolmapäeva hilisõhtul leidis Malmö linnas Rosengårdi politseijaoskonna ees aset plahvatus.

Esialgsetel uurimisandmetel viskas keegi granaadi politseiautode parklasse.

Keegi viga ei saanud, kuid mitu politseiautot ning ka jaoskonnahoone said kahjustusi.

Juhtumiga seoses peeti kinni kaks 20. eluaastates meest.

Möödunud aastal leidis Skåne maakonnas aset vähemalt kaks sarnast juhtumit - oktoobris kärgatas plahvatus Helsingborgis asuva politseijaoskonna ees, detsembris aga lasti Malmös õhku üks politseiauto.

Nii kolmapäevase kui ka varasemate juhtumite puhul on piirkonna politsei juhid märkinud, et tegemist on olnud kuritegelike grupeeringute vastusega sellele, et võimud on hakanud nende vastu varasemast tugevamat survet avaldama.

Malmö politseijuht Stefan Sintéus nentis neljapäeva hommikusel pressikonverentsil, et kuna võimuesindajatel pole mingil juhul kavas järele anda, vaid pigem kuritegevust veelgi rohkem välja juurima hakata, ei saa selliseid rünnakuid paraku ka lähitulevikus välistada.

Rootsi organiseeritud kuritegevuse maailmas on olulisel kohal erinevad sisserändajate grupeeringud, kuid peamiselt on tegu juba pikemat aega riigis elanud või Rootsis sündinud isikutega. Võimsad grupeeringud on Balkani poolsaare taustaga, näiteks erinevad albaanlaste ja bosnialaste jõugud. Samuti on ka tugevaid grupeeringuid, mille on omal ajal rajanud Türgist, Iraagist või Iraanist pärit isikud, sealhulgas ka Lähis-Ida kristlastest kurjategijad. Märkimisväärset rolli mängivad ka motojõugud, paremäärmusliku varjundiga vanglajõugud ning idaeurooplased.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: