Kuusikute raievanust vähendav metsaseadus jõuab valitsuse ette

Neljapäeval jõuavad valitsuse ette kuusikute raievanust alandava metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muudatused.
Eelnõu eesmärk on muuta metsaomaniku jaoks metsade majandamisotsuste tegemine selgemaks ning vähendada bürokraatiat. Metsaseaduse olulisemate muudatustena oleks kavas alandada viljakate kasvukohatüüpide kuusikute raievanust ja soodustatakse lageraiele alternatiivsete raieliikide – turberaiete ja valikraie - kasutamist, leevendades nendele seatud piiranguid. Praegu kehtivad reeglid nendel raieliikidel ei aita kaasa metsa efektiivsele uuendamisele.
Seadusega alandatakse raiumiseks lubatavate viljakates kasvukohtades kasvavate kuusikute keskmist vanust 60-70 aastani. Praegu peab raiutavate kuusikute keskmine vanus olema minimaalselt 80 aastat.
80 aastase viljakate alade metsa kvaliteet on eelnõu seletuskirja järgi aga madalam, sest sellisest metsast umbes kolmandik on enamasti juure- ja tüvemädaniku tõttu kahjustatud.
Muudatus puudutab umbes 4200 hektarit metsamaad, millest 3000 hektarit on riigimets.
Minimaalne raievanus ei kohusta metsaomanikku raiuma.
Eesti metsade elurikkuse kaitseks tagataks vastukaaluks salu- ja laanemetsade range kaitse täiendavalt 27 000 hektari ulatuses. Vastavad alad on leitud riigimaadel ning riigimetsa majandamise keskus (RMK) on peatanud seal metsade majandamise.
Olulise muudatusena on kavas ka välistada olukord, kus metsaomandi kasutamine sõltub piirinaabri otsustest ja tegevusest. Praegu on piirinaabril võimalik takistada naaberkinnistu omanikul küpse metsa raiumist, esitades varem metsateatise. Raiet tegema ei pea, kuid teatisega on võetud ka piirneva kinnistu omanikult võimalus raie tegemiseks. Valdavalt on sellised probleemid juhuslikku laadi, kuid teatud juhtudel on võimalik ka pahatahtlikkus. Esitades aastast aastasse samale alale raieteatisi ilma reaalse soovita neid realiseerida on võimalus blokeerida naabri soov oma metsaomandit kasutada.
Lisaks kaotaks uus seadus piirangud vääriselupaiga suurusele, mis praegu on kuni seitse hektarit. Riigimaal tagataks kaitse kõikidele vääriselupaiga määratlusele vastavatele aladele, eramaadel jätkub kaitse vabatahtlikkuse alusel.
Seaduses tehakse ka muid täpsustusi. Muudatusi arutati huvigruppidega ja metsandusnõukogus nii 2016. aasta kevadel kui käesoleva aasta alguses. Seadus on planeeritud jõustuma 1. juuli.
Allikas: BNS