Riigireformi kava perioodiks jaanuar 2017 kuni märts 2019 torkab silma pateetiliste loosungitega, seades eesmärgiks, et riik on kahe aasta pärast avatud, tasakaalus ja tõhus.

Tasakaalustatus väljendub majanduslike ja regionaalsete erisuste tasakaalustumist pealinna ja ülejäänud keskuste vahel Eestis, tõhusus riiklike ülesannete mõjusamas täitmises ja avatus elanike kaasamises otsustusprotsessidesse nii kohalikul kui ka keskvõimu tasandil.

Dokument kõneleb üllalt demokraatia arendamisest ja uutele ideedele avatusest ning innovatsiooni toetamisest kõigil valitsemistasanditel. Riigiasutuste tegevus on visioonis tõhusam, bürokraatlikud protsessid lihtsamad ja dubleerimist ametkondade vahel vähem. Tasakaalustatud arengu tulemusel peaks Eestis vähenema ääremaastumine, avalikud teenused muutuma lihtsamaks ning võim asutuste esindatuse näol üle Eesti hajutatud.

Ambitsioonitud eesmärgid

Mõõdikud, mille alusel eesmärkide poole liikumist jälgitakse, on aga tagasihoidlikud.

Nii on tasakaalus riigi saavutamiseks oluline, et keskvalitsuse asutuste töötajate osakaal Tallinnas oleks lihtsalt alla möödunud aasta taseme ehk 45 protsendi. Kui palju alla, seda dokumendis ei täpsustata. Sisuliselt võib ka 44 protsenti seega edenemist toetava sihtväärtusena arvesse minna.

Valitsussektori töötajaid oli 2016. aasta seisuga Eestis 12 protsenti. Selle osakaaluga mõõdetakse riigi tõhusust ning tõhususe mõõdikuks on piisav, kui valitsussektori töötajate osakaal sellest 12 protsendist kõrgemaks ei kerki. Samuti ei tohiks kasvada valitsemissektori kulutuste osakaal SKP-s, mis 2015. aastal oli 37,9 protsenti.

Avatud riigi mõõdikuks on valitud Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeksi sihtväärtus, mis möödunud aastal oli 70 palli ning mis peaks sellest tasemest kõrgemale kerkima. Jällegi, kui palju, see jäetakse lahtiseks.

Arendamine, parandamine, tõhustamine

Olulisemad tegevused riigireformi eesmärkide saavutamiseks on haldusreformi elluviimine, riigi teenuste kättesaadavuse tagamine piirkondades ja riigipalgaliste töökohtade hajutamine, mis peaks kaasa aitama tasakaalus riigi saavutamisele.

Tõhusa riigi peaksid tooma vajaduspõhiste avalike teenuste kiiremaks ja mugavamaks muutmine, riigiorganisatsioonide juhtimise tõhustamine, bürokraatia ja aruandluskohustuse vähendamine, riigiasutuste tugiteenuste tsentraliseerimine koos kinnisvarareformiga, riigihangete korralduse ajakohastamine elektroonilisele riigihangete süsteemile üleminekuga ja elu-olu seadustega ülereguleerimisest hoidumine.

Muuhulgas plaanitakse avaliku ja erasektori vahelistes arveldustes minna üle e-arvetele, korrastatakse kooli-, haigla- ja muuseumivõrku, optimeeritakse kohtute ressursikasutust ja tööprotsesse, koostatakse eelnõu oluliste avalike e-teenuste pakkumise edendamiseks ja mitmete valdkondlike asutuste ümberstruktureerimise analüüs.

Selle käigus kaotatakse ka maavalitsused ja tehakse ettepanekud riigipalgaliste töökohtade pealinnast väljaviimiseks ning koostatakse riigimajade kontseptsioon ning aja- ja tegevuskava. Kohalikud omavalitsused saavad aga ettepanekud, millised riigiülesanded neile üle võiks minna. Lõpule viiakse ka haldusreform ehk valdade ühendamine, millega kaasneb ka maakondliku ühistranspordi regioonipõhisele juhtimisele üleviimise kava koostamine.

Avatud riigi saavutamiseks plaanib valitsus muuta riigivalitsemise avatumaks ja läbipaistvamaks, mille käigus tehakse ettepanekuid presidendivalimiste süsteemi muutmiseks, rahvaalgatuse kehtestamiseks ja rahvahääletuse laiendamiseks, plaanitakse suurendada erakondade rahastamise läbipaistvust ja analüüsitakse põhiseadust. Samuti peaks läbipaistvamaks muutuma riigieelarve, mis tähedab eeskätt riigieelarve seaduse uuendamist, et minna üle nelja-aastasele tegevuspõhisele eelarvele.

Riigireformi kava on rahandusministeeriumi koostatud töödokument, mis on saadetud teistele ministeeriumitele kooskõlastamiseks. Valitsus ei ole kava veel ära kinnitanud.