Teadlased jälgivad Tartumaal kliimamuutuste mõju Eesti metsale ({{commentsTotal}})

Tartumaal Järvselja külas on teadlased Põhjamaade kõrgeima,130 meetri pikkuse metsaatmosfääri uurimise masti kaudu juba ligi kaks aastat jälginud kliimamuutuste mõjusid Eesti metsale ja metsataimestikule. Tulevikus võib see näiteks aidata vastata küsimusele, kuidas saavad erinevad puuliigid hakkama suureneva süsihappegaasi hulgaga.

Järvseljal asuvas metsaökosüsteemi ja atmosfääri vastastoime mõõtmise uurimisjaamas SMEAR koguvad Tartu ülikooli ja Eesti maaülikooli teadlased andmeid selle kohta, millest koosneb Eesti metsade õhk ja kuidas toimub metsa ainevahetus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ehkki Eesti maaülikooli taimefüsioloogia vanemteaduri Steffen Noe sõnul on järeldusi metsa kasvamise ja õhukoostise vahelise seose kohta veel vara teha, saame juba praegu masti abil teada näiteks seda, kust eri ained meie õhku jõuavad.

"Talveolukorras me näeme rohkem kaugtranspordi mõjusid. Kui läänest tulevad õhumassid, siis nad koosnevad rohkematest saasteainetest, samas kui idast me näeme näiteks väga palju inimtekkelist ainet nagu lämmastikoksiid. Kui õhumassid tulevad näiteks üle Moskva, siis me siin ilusti näeme seda," rääkis Noe.

Uurimisjaam mõõdab seega, kuidas õhus sisalduv mõjutab taimi ja milliseid aineid taimed omakorda õhku paiskavad.

"Me vaatame väga suure mõõtesagedusega, kümme korda sekundis tuleb üks andmerida. Selle kaudu vaatame, kuidas selle lokaalne mõju ehk kuidas mets ja taimestik vahetavad enda gaasid atmosfääris," sõnas vanemteadur.

Noe sõnul loodavad teadlased SMEAR-jaama abil muu hulgas leida vastused kahele püstitatud teooriale. Esimese teooria järgi muutub kliima soojenemisega metsa ainevahetus aktiivsemaks ja nii liigub segametsavöönd olude tõttu põhja poole. Teine püstitatud teooria ütleb, et puud kiirendavad bioaktiivsete ainete õhku paiskamise kaudu pilvede tekkimist. Pilved aga peegeldavad päikesekiirgust, mets jahutab end ja seetõttu ei liigugi mets põhja poole. Milline teooria paika peab, võiks Noe sõnul selguda aastate pärast.

"On vaja, et me mõõdame seega pikaajaliselt seda. Seda ei ole, et me saame ainult kord aastaks või mingi ekspeditsioonide kaudu minna ja paari kuu jooksul midagi ära mõõta. Idee on, et mõõtejaam mõõdab mitu aastat või aastakümneid," tõdes ta.

Toimetaja: Karin Koppel



ARVAMUS

Tiit Ojasoo

Tiit Ojasoo 104 kirjast: rünnati ka neid, kes ei ole üldse milleski süüdi

Eesti vabariigi kontsertlavastuse üks lavastajatest Tiit Ojasoo märkis Äripäeva raadio saates "Persoon", et 104 kiri kindlasti mõjutas lavastuse ettevalmistusprotsessi ja tegelikult mõjutas ka täiesti süütuid inimesi. Sealhulgas tema ja Ene-Liis Semperi lapsi, mistõttu tõstatas Ojasoo küsimuse, et kas see kiri nende allkirjadega üldse täitis oma loodetud eesmärki.

ERR-i kirjutusvõistlus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: