Viimaste nädalate kinnipidamised on toimunud üksnes Tallinnas ja seal asuvas kinnipidamiskeskuses viibis möödunud teisipäevase seisuga 258 välismaalast. Lätile oli üle antud 148 inimest, kes saabusid Euroopa Liitu Valgevene-Läti piiri kaudu. Ebaseadusliku rände korraldamises kahtlustatavaid on 15.

8. oktoobril ütles PPA peadirektor Egert Belitšev ETV saates "Esimene stuudio", et järgmiste nädalate jooksul võib rändesurve oluliselt kasvada, sest kõik, kes on praegu veel Valgevenes, proovivad sealt enne miinuskraadide saabumist ära saada.

Põhja prefektuuri piirivalvebüroo juht Indrek Aru rääkis, et see hinnang pole realiseerunud. Viimase nädalaga on surve Eestile isegi mõnevõrra langenud. Sama seis on Lätiga. "Eelmise nädalaga tabasime tegelikult ainult 14 sisserännanut," nentis Aru. Siiski pole tema sõnul välistatud, et külmade saabudes satub ikkagi rohkem ebaseaduslikke sisserändajaid Eestisse.

Migrante on keeruline tabada, sest nad reisivad varjatult

Viimaste nädalate kinnipidamised on toimunud just Tallinnas ning Aru rääkis, et põhjus on see, et migrandid reisivad varjatult ning ka smugeldajad ei soovi, et politsei nende tegevuse tabaks. "Kui inimesed on kuskil kaubikutes, kinnistes ilma akendeta ruumides või peidetud auto tagaistmele vaiba alla, siis mõistagi ei ole see tabamine kerge," selgitas ta.

Eesti-Läti piiril tehakse küll pistelisi kontrolle, kuid kõiki autosid ei jõua politsei kontrollida. Pistelist kontrolli tehakse ka riigi sees.

Aru ütles, et smugeldajad on näiteks Eesti, Läti, Leedu, Poola või Ukraina kodanikud, kuid tihtipeale on rände korraldamise ja transpordiga seotud inimesed ise rändetaustaga või välismaist päritolu. "Nad on sageli mõned aastad varem siia tulnud, saanud elamisloa ja nüüd proovitakse oma lähedasi või kaaskodanikke järele aidata," sõnas ta. Schengeni alal on rände korraldamisega seotud inimesed üldiselt seaduslikult.

Kinnipidamiskeskustes on konfliktid

Aru rääkis, et kinnipidamiskeskustes on maja keskmisest rohkem täis. On näha ka inimestevahelisi pingeid ja konflikte. Aru sõnas, et enamikul juhtudel on need konfliktid tekkinud olmeküsimuste pärast, näiteks telekapuldi või toidujärjekorra tõttu.

"Täna me näeme ka seda, et erinevate rahvusgruppide vahel on pinged hakanud eskaleeruma," lisas ta. Aru ütles, et praeguseks siiski väga tõsiseid intsidente pole juhtunud ja ametnike vastaseid suuremaid ründeid pole täheldatud. "Pigem on need omavahelised nägelemised," selgitas ta.

Praegu on ebaseaduslikke sisserändajaid lühiajaliselt paigutatud Pärnusse arestimajja. "Ennekõike puudutab see inimesi, keda me hakkame vahetult riigist välja saatma," nentis Aru.

Samamoodi on leitud alternatiivsed kinnipidamispinnad teistesse Eesti suurematesse linnadesse, kus sellised kinnipidamise võimalused on. PPA-l on ka kriisistsenaariumid, mille järgi saab vajadusel inimesi suuremal määral majutada. "Ka kinnipidamiskeskusesse oleme lisakohti loomas," sedastas Aru.

Kurjategijate riigist välja saatmine on pikk protsess

Siiski on soov saata kurjategijad lõpuks riigist välja, kuid ka sellel protsessil on reeglid, mida PPA peab järgima. Aru sõnul on keeruline tõendite kogumine: kes need inimesed on, kust nad Schengeni alale sisenesid ja mis on muud asjaolud taustal.

Kui inimesed paluvad Eesti riigilt rahvusvahelist kaitset, peab PPA selleks eraldiseisvad toimingud läbi viima ja kaitsevajadust hindama. See kõik võtab oma aja. "Arvestades, et nad räägivad keelt, mida meie Eestis ei räägi, peame toiminguid läbi viima mitme erineva tõlgi abil ja see kõik võtabki aega," sedastas Aru.

Sotsiaalkindlustusamet ja omavalitsused on pidanud palju aega ja ressursse kulutama inimeste päritolu kindlaks tegemisele, kes ise ütlevad, et on alaealised. Sotsiaalkindlustusameti asendushoolduse talituse juhataja Kaja Rattas sõnas, et alaealiste päritoluriigiga suhtlemine käib läbi PPA.

Nüüd on aga Eestisse jõudnud omajagu inimesi, kes väidavad, et on alaealised, kuid neil puuduvad dokumendid ning vanus ja isik on ebaselged. Kohalikud omavalitsused on alaealiste esindajad PPA menetlustoimingutes. Need toimingud on vajalikud just selleks, et selgitada välja, kes on see inimene, mis on tema tegelik taust ja vanus.

Keeruline on migrandi vanust tuvastada

Rattas selgitas, et vanuse puhul on oluline hinnata seda erinevate ekspertide abil, eelkõige vestluses alaealistega. Selleks on PPA-l kokku kutsutud vanuse hindamise komisjon, mida juhib PPA, aga kuhu kuuluvad ka lastekaitse ekspert, meditsiinitöötaja, psühholoog ja Tallinna rändekeskuse rändeteemaline ekspert. Vestlusega püütakse tuvastada, kas inimene on pigem alaealine või täisealine, ning iga ekspert püüab seda hinnata oma pädevuse pinnalt.

Rae valla lastekaitsetöötajad on kurtnud, et on juba alates juulist ülekoormatud ning vallale on langenud suur koormus. Rattas ütles, et sellises olukorras saab sotsiaalkindlustusamet omavalitsustele appi minna. Ta sõnas, et sotsiaalkindlustusamet on rändesurve algusest katnud esindamistoiminguid eelkõige töövälisel ajal, õhtuti ja nädalavahetustel, kus kohalikud omavalitsused ei ole kättesaadavad.

"Järjest enam on sotsiaalkindlustusamet võtnud esindamistoiminguid enda kanda ka tavapärasel tööajal, just sellepärast, et vähendada omavalitsusele langevat koormust," lisas ta. Alates oktoobri keskpaigast on sotsiaalkindlustusamet võtnud enda kanda kõik saatjata alaealistega toimuvad esindamised PPA menetlustes. See jätkub selliselt ka edaspidi, just selleks, et kohalikud omavalitsused ei oleks liigsuure koormuse all.

Rattas ütles, et natukene on tulnud ümber sättida töötajate fookusi, prioriteete ja tööd. "Aga meil on olemas ametnikud, kes tegelevad saatjata alaealiste juhtumikorraldusega ka tavaolukorras, see ei ole meile uus ülesanne," nentis ta.

Aru sedastas, et varasemate aastate statistilised andmed näitavad olukorra leevenemist talve saabudes. "Kuid asjakohane on ka see, et sel aastal on Poola ja Leedu oma kontrolltegevusi oluliselt tugevdanud, mistõttu on ebaseaduslik rändeteekond suundunud rohkem põhja poole," sõnas ta. See on kaasa toonud suurema surve Eestis. Ta usub, et tuleva aasta kevadel jätkub ebaseaduslike sisserändajate arvu tõus.