Laupäeval oma sünnipäeva tähistanud François Fillon on tõsises hädas. Varasema korra järgi lubatud maksed oma pereliikmetele, kuigi tõsi, tööd oleks tulnud selle eest ka teha, on kaela toonud ametliku uurimise ja parteikaaslaste nõudmise kandideerimisest loobuda.

Vabariiklased tahtsid Filloni asendada Alain Juppéga, kes aga esmaspäeva hommikul lükkas kõik sellised pakkumised kindlalt tagasi. Seega Fillon on see, kes vabariiklasi esindab ja vaatame tema peamisi lubadusi - pensioniea tõstmine 65. eluaastale, töötunde nädalas 35 asemel 39, 500 000 avaliku sektori töökoha kaotamine, immigratsiooni kontrollimine - nii, et parlament otsustab iga aasta, kui palju sisserändajaid riiki lubada.

Sotsialistide maine põrmustanud François Hollande'i asemel tahab riiki juhtida Benoît Hamon. 49-aastane eksharidusminister on sügav sotsialist, kes tahab vähendada tööpäevade arvu viielt neljale ehk siis 32 töötunnile nädalas ja kehtestada 750-eurose kodanikupalga. Kodanikupalk läheks maksma nii lisa 300 miljardit eurot, 98-protsendilise riigivõlale natukene juurde.

Ja jõuamegi kahe kandidaadi juurde, kelle pärast leiab ajakiri Economist, et Prantsusmaal käib omamoodi revolutsioon. Esmakordselt ei taha jätkata ametisolev president ning populaarsed on hoopis mitte-suurparteide kandidaadid. Põhiküsimus olekski, kas endassesulguv või avatud Prantsusmaa?

Kes need on? Rahvusrinde Marine Le Pen, tal on 144 ettepanekut - immigratsioonikontroll kindla kvoodiga aastas - 200 000 asemel 10 000 sisserändajat. Loomulikult referendum Euroopa Liidust lahkumiseks. Le Pen on samuti kahtlusalune rahade väärkasutuses, ainult et summa on kolm korda väiksem kui Fillonil, ca 300 000 eurot.

Nende valimiste täht on aga Emmanuel Macron - Hollande'i majandusnõunik ja - minister, kes alles eelmisel aastal lõi oma liikumise En Marche! ehk Marssides Edasi. Macron tutvustas oma mitmekümne mõttega plaani neljapäeval. Mõni mõte siia ka - 37 erinevat nii avaliku kui ka erapensionisüsteemi siduda üheks, ja kümne aasta pärast see töötab. Majanduse elavdamiseks investeerimisfond 50 miljardit eurot. Pensioniiga ei ole vaja tõsta, las jääb 62 eluaasta juurde.

Viimased küsitlused reastavad kandidaadid nii - esimeses, 23 aprilli voorus on praktiliselt võrdsed Le Pen ja Macron. Kui Juppé oleks kandideerinud Filloni asemel, oleks ta esimese vooru isegi kinni pannud.

Prantsusmaa poliitika eripärasid valgustas "Välisilma stuudios" Tartu Ülikooli professor Andres Kasekamp (lisatud video).